Terras Kevadtormist: nii kaalukat õppust pole Eestis varem olnud ({{commentsTotal}})

Reedel inspekteerisid õppust Kevadtorm kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kaitseminister Margus Tsahkna.

Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest, ning tutvus 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

"Nii suurt õppust nagu praegune Kevadtorm pole Eestis varem olnud. Kui Siil 2015 oli õppus, kus oli kõige rohkem inimesi, siis tänavusel Kevadtormil on kordades
rohkem soomustehnikat ja õppus kestab palju kauem. Aeg, kui metsas toimetatakse on palju mahukam ja seetõttu on see ka päris suur väljakutse kogu kaitseväele," ütles kindral Terras.

"Samuti on oluline, et õppusel on koos kaitseväelased 15 riigist, see vajab rohkesti koordineerimist ja üksteisemõistmist," lisas ta.

Kaitseväe juhataja tundis heameelt ka entusiasmi üle ajateenijate ja reservväelaste silmis. Tema sõnul tahavad sõdurid õppusest maksimumi võtta.

"Samuti on meie liitlaste elukutselised sõdurid olnud üllatunud ja imestunud, kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid," lisas Terras.

Kaitseväe juhataja soovis kõigile õppusel osalejatele ka ettevaatust kõikides tegevustes, sest õnnetuste juhtumise võimalus on palju suurem kui nii palju inimesi koos on.

Praegu käivad Kevadtormil õppelahingud kergetehnikaga ning alates 23. maist algavad kaitseväe keskpolügoonil lahingud rasketehnikaga, mis tähendab, et lisanduvad tankiüksused.

Kolmenädalasel õppusel hindab kaitsevägi ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ja nende väljaõppetaset enne reservi
arvamist. Samuti koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Kevadtormi fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Suur osa õppuse tegevusest on tänavu kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

Toimetaja: Merili Nael



ARVAMUS

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: