Kaitseväe juhataja väisas õppuse põhijuhtimispunkti Tapal, kus sai ülevaate õppusest, ning tutvus 1. jalaväebrigaadi üksustega Viru-Jaagupi ümbruses ja Kiviõli lähedal asuvate 2. jalaväebrigaadi üksustega.

"Nii suurt õppust nagu praegune Kevadtorm pole Eestis varem olnud. Kui Siil 2015 oli õppus, kus oli kõige rohkem inimesi, siis tänavusel Kevadtormil on kordades
rohkem soomustehnikat ja õppus kestab palju kauem. Aeg, kui metsas toimetatakse on palju mahukam ja seetõttu on see ka päris suur väljakutse kogu kaitseväele," ütles kindral Terras.

"Samuti on oluline, et õppusel on koos kaitseväelased 15 riigist, see vajab rohkesti koordineerimist ja üksteisemõistmist," lisas ta.

Kaitseväe juhataja tundis heameelt ka entusiasmi üle ajateenijate ja reservväelaste silmis. Tema sõnul tahavad sõdurid õppusest maksimumi võtta.

"Samuti on meie liitlaste elukutselised sõdurid olnud üllatunud ja imestunud, kuidas on see võimalik, et Eesti ajateenijad on neile täiesti võrdväärsed partnerid," lisas Terras.

Kaitseväe juhataja soovis kõigile õppusel osalejatele ka ettevaatust kõikides tegevustes, sest õnnetuste juhtumise võimalus on palju suurem kui nii palju inimesi koos on.

Praegu käivad Kevadtormil õppelahingud kergetehnikaga ning alates 23. maist algavad kaitseväe keskpolügoonil lahingud rasketehnikaga, mis tähendab, et lisanduvad tankiüksused.

Kolmenädalasel õppusel hindab kaitsevägi ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni tegevust erinevates lahinguliikides ja nende väljaõppetaset enne reservi
arvamist. Samuti koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Kevadtormi fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Suur osa õppuse tegevusest on tänavu kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.