Teisipäevasel pressikonverentsil lausus Klandorf, et halduskohtu otsusele vaatamata saaks küll alustada Reidi tee esimese etapiga, kuid seda ei pidanud linna ametkonnad ja juristid otstarbekaks.

"Teeme esimese ja teise etapi koos," ütles Klandorf.

Ta selgitas, et ehitustöödega ei alustata, kuid hankedokumentatsiooniga töötatakse edasi ning sellise palvega kohtu poole ka pöördutakse.

Eelnevalt taotleb linnavalitsus ka vajalikud vee erikasutusload ja Klandorfi sõnul võiks ehitus alata septembris.

Tallinna halduskohus peatas möödunud nädalal MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlusel Reidi tee ehitusloa.

Klandorf selgitas, et Reidi tee keskkonnamõjude hindamine tehti 2007. aastal ning kümne aasta jooksul pole seal ilmselt midagi muutunud.

Abilinnapea arvates ei ole MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebuses põhjalikult välja toonud neid asju, mis nende hinnangul keskkonda mõjutavad.

MTÜ kogub kohtuvaidluseks raha

MTÜ Eesti Roheline Liikumine kogub nüüd Tallinna linnaga kohtusse mineku kulude katteks raha Hooandja abiga.

"Mina soovitan vaadata roheliste MTÜ-d ja nende toetajaid läbi hooandja. Sealt ilmselgelt joonistub välja üks muster, et selle taga on üks kinnisvaraarendaja, kellel on Reidi tee ääres mõningad arendused pooleli või juba välja ehitatud ja nad ise ka ei salga seda, et Reidi tee halvendab oluliselt nende korterite müüki," kommenteeris Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder "Aktuaalsele kaamerale".

Piirkonnas tegeleb kinnisvara arendusega Metro Capital, mille juht Mart Habakuk ütles, et firma pole Hooandja kaudu Reidi tee vastasele projektile raha andnud, kuid kui sellest peaks puudu jääma, siis on Metro Capital valmis seda tegema.

Habakuk lisas, et sealse keskkonna saaks panna mere äärega paremini suhestuma ning transiitliikluse koridor pole 21. sajandil mere ja vanalinna vahele sobiv lahendus.

"Hooandjas on ju kõik näha. Kes tahab, avalikustab oma annetusi, kes mitte. Muul moel me ei ole ju annetusi kohtuvaidluseks kogunud. Kui me oleksime kinnisvaraarendajate poolt makstud, siis me seda Hooandjat ei teeks ju. Ja kinnisvaraarendajatel on endal väga kõvad juuraosakonnad ja PR inimesed, et selleks ei ole vaja palgata mingeid kodanikuaktiviste, urbaniste ja linnaruumieksperte," selgitas rühmituse "Merelinna kaitseks" esindaja Teele Pehk.

Kodanikuaktivistid soovivad, et tee-ehituse projektiga ei kiirustataks, otsitaks alternatiive ning leitaks koos ekspertidega parim lahendus. Reidi tee ehituse maksumus on ligi 28,5 miljonit eurot, enamus sellest tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest.

Rühmitus "Merelinna kaitseks" ja MTÜ Eesti Roheline Liikumine lükkasid pressiteate vahendusel tagasi väited, mis täna linnajuhtide pressikonverentsil kõlasid:

1. vale: Reidi tee lahendab Pirita inimeste ummikud

Nagu on kirjas K-Projekti tehtud Reidi tee ehitusprojekti seletuskirjas, kaasneb "Reidi tee väljaehitamisel oht, et luuakse olukord, kus tekib kaks paralleelset liikluskoridori, mis toovad kesklinna rohkem sõidukeid, kui kesklinn suudab läbi lasta" (Reidi tee ehitusprojekti seletuskiri, lk 111). Kuna kesklinna liikluse läbilaskevõime on ammendunud, võimenduvad Viimsi ja Pirita elanike jaoks ummikud ja transiitliiklus kesklinnas kasvab.
Kõigele lisaks eirab Reidi tee projekt iseenda lähteülesannet, mille kohaselt pidi see olema kesklinlik tänav. Praegune maanteed meenutav magistraal pole kindlasti kesklinna tänav, seda on rõhutanud ka Taani eksperdid, kes tegid teeprojektile eksperthinnangu.

2. vale: Reidi tee aitab raskeveokitel sadamast kiirelt ära sõita
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm on "Merelinna kaitseks" esindajatele kinnitanud, et 2017. aasta lõpuks koostab sadam kümne aasta plaani, mis sisaldab ka raskeveokite kolimist Muuga sadamasse. Praegu katsetab aga sadam tehnoloogiliste lahendustega projekti Smart Mobility raames, mis aitavad rekade liikumist niimoodi sättida, et need kesklinna liiklust väga ei segaks.

3. vale: Reidi tee projekti menetlemisel on ettepanekutega arvestatud
Alates 2016 märtsist on linnaruumi- ja liikuvuseksperdid üritanud linnaplaneerijate ja linnajuhtidega arutada selle üle, kuidas väärtustada kesklinna ainukest mereäärset parki (Russalka parki), kuidas tänapäeval euroopalikke tänavaid planeeritakse ja ehitatakse, millised uuringud ja alusandmed on Reidi tee projekti puhul puudu, ning tõstnud esile erinevaid alternatiivlahendusi, mis säästavad Russalka parki ja Ingliranda ega süvenda liiklusprobleeme.
See vabatahtlik töö on olnud tulemusetu, sest ühe ülekäiguraja lisandumine teeprojekti pole see võit, mida tähistada. Pigem on tekitanud küsimusi, miks koostööettepanekuid linna poolt nii osavalt välditakse.

4. vale: Keskkonnamõjude hindamine tehti juba 2007. aastal, uut pole vaja
Üle 20aastase kogemusega keskkonnaeksperdid MTÜ Eesti Rohelisest Liikumisest on teisel arvamusel, muidu poleks nad ju ehitusluba kohtus vaidlustanud. Reidi teega plaanitakse ulatuslikult merd täita, kahjustub Russalka pargi praegune keskkonnaseisund lindudele-loomadele, kaob lasnamäelaste, kadriorulaste ja teiste tallinlaste jaoks oluline ja kesklinna ainukene mereäärne park, kuna pargist läbi ehitatakse uus liikluskoridor. Selline tegevus eeldab põhjalikumat mõjude hindamist, millest on linnavalitsus senini osavalt kõrvale põigelnud.
Lisaks on kümne aastaga oluliselt edasi arenenud keskkonnamõjude hindamise metoodika.

5. vale: Reidi teed on vaja selleks, et jalakäijasõbralik Peatänav saaks tekkida
Kaasaegses linnas (ja eriti rohelise pealinna tiitlit taga ajavas linnas) arendatakse ühistransporti ja muid säästva liikumise viise, mitte ei looda eratranspordile aina võimsamaid teid. Linnal on vaja tegeleda liikluse ohjamisega, mugava ja inimeste liikumisvajadustele vastava ühistranspordi arendamisega, ülelinnalise planeerimisega. Linnaarhitekti eestvedamisel on koostamisel Tallinna kesklinna mereääre visioon, mis tegelebki suurema pildiga - ootame selle visiooni ära, alles siis tegeleme selliste detailidega, nagu üks teeprojekt.

6. vale: Reidi tee vastased on kinni makstud kinnisvaraarendaja poolt
Kui see oleks tõsi, ei koguks me ühisrahastuse kaudu annetusi.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja ekspertide rühmitus "Merelinna kaitseks" koguvad ühisrahastusplatvormil Hooandja kohtuvaidluse rahastamiseks avalikult ja läbipaistvalt raha. Kõik kinnisvaraarendajad, kes peavad oluliseks mereäärse avaliku ruumi säilimist, saavad seal Russalka pargi ja Ingliranna säilimist toetada. Vähem kui kahe nädalaga on pargi ja ranna kaitsmise eesmärgil annetanud üle 140 üksikisiku ja firma kokku üle 4300 euro.