Arhitektid ja muinsuskaitsjad Viru hotelli ümberehitust ei toeta ({{commentsTotal}})

{{1496924400000 | amCalendar}}
Viru hotelli ümberehitusel peavad säilima vanalinnavaated, sest see asub muinsuskaitsevööndis.
Viru hotelli ümberehitusel peavad säilima vanalinnavaated, sest see asub muinsuskaitsevööndis. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Viru Keskuse sissepääsude ja fassaadide ümberehituse käigus plaanitakse lammutada ja kõrgemaks ehitada ka Viru hotelli madalam osa. Arhitektid ega muinsuskaitsjad arhitektuurivõistluse tingimustega nõustuda ei saa ning kaaluvad hotelli muinsuskaitse alla võtmist.

Viru Keskus algatas arhitektuurivõistluse, millega soovib parandada keskuse fassaadide funktsionaalsust, rajades tänavakorrusele eraldi sissepääsudega ärid, lammutada ja ehitada hotelli madalama osa asemele kaks-kolm korrust restoranide, konverentsiruumide, spordi- ja ööklubide alaks ning laiendada madalamat osa kolmandiku võrra Tammsaare pargi poole, krundi piirini. Nii loodab hoone oma netopinda suurendada.

Kugi Viru hotell ei kuulu muinsuskaitse alla, mis annabki keskusele võimaluse seda ümber ehitada, asuvad nii keskus kui hotell siiski vanalinna muinsuskaitsevööndis, mistõttu peavad ümberehitustöödega säilima vaatekoridorid. Ehkki arhitektuurikonkursi lähtedokument mainib, et hooned asuvad muinsuskaitsevööndis, rõhutatakse ka seda, et kompleks ise muinsuskaitse alla ei kuulu.

Muinsuskaitsjate ja arhitektide liidu hinnangul Viru Keskus oma lähtedokumendis nendest piirangutest aga ei hooli, mistõttu ei ole arhitektide liit (EAL) dokumendile oma kooskõlastust andnud.

EAL-i president Katrin Koov tunnistas, et Viru Keskuse kolmapäevane pressikonverents, kus arhitektuurikonkursi korraldamist tutvustati, tuli neile väga ootamatult. Samal ajal, kui ajakirjanikele pressikonverentsil tulevasest linnasüdamest ja muutunud Viru Keskusest ning hotellist räägiti, istus koos aga ehitismälestiste ekspertkomisjon, kes muuhulgas sellesama Viru hotelli ümberehituse küsimust arutas. Noodid olid kriitilised.

"Viru Keskus esitas meile arhitektuurikonkursi tingimused kooskõlastamiseks, aga seda me ei teinud. Meid ei ole ka konkursi ettevalmistustöödesse kaasatud," on Koov asjade arengu suhtes kriitiline. "Kindlasti tahame protsessi sekkuda. Sellisel kujul me ei poolda Viru hotelli ümberehitamist. Enne tuleks ekspertidega läbi rääkida, mida on võimalik teha ja mis mahus."

Koov toob eeskujuks koostöö Tallinna Kaubamajaga, kes on juba kaks aastat oma plaane arhitektide liiduga arutanud ja kooskõlastanud. Samas ei ole Viru Keskusel otsest kooskõlastuskohustust, tegemist on pigem hea tava ja kirjutamata reegliga.

Modernistlik maamärk

Koovi sõnul peab EAL vajalikuks koostada Viru hotellile kui olulisele 20. sajandi modernistliku arhitektuuri maamärgile muinsuskaitse eritingimused. Lähiajal plaanib liit saata muinsuskaitseametile ka kirja sellesisulise ettepanekuga.

"EAL toetab Viru hotelli kaitse alla võtmist," põhjendab Koov.

Ka muinsuskaitseameti mõtted liiguvad selles suunas, et Viru hotell võib vajada kaitset. Hotell pärineb ajastust, millest väga vähesed hooned on siiani muinsuskaitse alla võetud - näiteks Linnahall. Algselt muinsuskaitse alla võetud legendaarne ilma akendeta omaaegne valuutapood Turist Tartu maantee alguses aga vabastati kohtu otsusega muinsuskaitse alt. Lähiajal peaks muinsuskaitse nimekirja lisanduma ka rahvusraamatukogu.

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk peab probleemiks seda, et Viru hotelli on varem juba ümber ehitatud, mistõttu ei ole see enam terviklik.

"Ainus, mis alles on, ongi vanalinna poolt ja Tammsaare pargi poolt vaadeldav fassaad. Kui neid mahte on vaja kuidagi päästa selle eest, et neid täielikult moonutatakse, siis võib ka kaitse alla võtmist kaaluda," möönab Talk, lisades, et ta loodab tulemuslikku koostööd ilma keeldude-käskudeta saavutada.

"Koostööd on alustatud, omanik ise oli huvitatud, et ehitismälestiste ekspertnõukogu teemat arutaks, vaataks võistlustingimusi ja annaks tagasisidet muinsuskaitse lähtetingimustele," kinnitab Talk. "Viru hotell otseselt mälestis ei ole, aga see on vanalinna kaitsevööndis, kus peab olema tagatud kena vaade vanalinnale. Neid vaateid peaks kindlasti arvesse võtma, aga praegu see ei ole väga hästi analüüsitud ja need mahud näivad olevat liiga suured," võtab Talk probleemi kokku.

Tallinna muinsuskaitsjad äraootaval seisukohal

Tallinnas eraldi muinsuskaitseametit enam ei ole, nüüdsest kuulub muinsuskaitseosakond linnaplaneerimise ameti koosseisu, linna peaarhitekti alluvusse. Viru Keskuse ümberehitusplaanide tutvustamist viis kolmapäeval muuhulgas läbi ka linna peaarhitekt Endrik Mänd. Samas aga kõik linna muinsuskaitsjad arhitektuurikonkursi tingimustega kursis ei ole ning seisukohta enne peaarhitektiga kooskõlastamist avaldada ei soovi, et mitte oma leivaisaga vastuollu minna.

"Ametlikku seisukohta meil veel ei ole," kõlas seetõttu linna muinsuskaitsjate vastus ERR.ee-le.

Vasar: EAL on projekti seni kiitnud

Viru Keskuse juht Ants Vasar on arhitektide liidu seisukohast hämmingus, väites, et neid on pidevalt plaanidega kursis hoitud ning koostöösse kaasatud.

”Planeeritava konkursi lähteülesande koostaja arhitekt Tiit Sild edastas materjalid arhitektide liidule 30. aprillil ning lähteülesanne on EAL-i juhatuses olnud arutlusel nii 10. mail kui ka 24. mail, mil kohal viibis ka lähteülesande koostaja Tiit Sild. Osalesin isiklikult ka arhitektuurivõistluse töögrupis koos Tiit Silla ja konkursi tingimuste ettevalmistamisse kaastatud konsultandi Ülar Margiga 15. mail, kus olid kohal ka Katrin Koov ja töögrupi juht Kalle Komissarov," ütleb Vasar.

"Konkreetsed märkused, mille ahitektide liidult koostatava materjali kohta saime, olid kiidusõnad tervikliku võistlustingimuste koostamise eest, ettepanek teemat detailselt arutada ka peatänava ja Tammsaare pargi uuendusprojekti võitjatega, ent temaatikat hotelli kahekorruselise osa kohta pole kordagi välja toodud. Pöördusin ka isiklikult muinsuskaitse ekspertide poole, et tuvastada konkursi tingimuste koostamise ajal võimalikke piiranguid," rõhutab Vasar.

Tema sõnul on Viru Keskus kogu protsessi jooksul väljendanud EAL-ile jõuliselt soovi koostööks, et linnasüdamesse väärikas lahendus luua. Vasara sõnul on ka Koovile tehtud aprillis ettepanek žürii töös osaleda.

Koov sinna siiski praeguse seisuga ei kuulu - žürii koosseis ei ole veel paigas.

Toimetaja: Merilin Pärli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: