Liit märkis pressiteates, et kuna täiskasvanute hambaravilepingu on haigekassaga sõlminud 546-st praksisest vaid 51, on paratamatu, et hüvitist soovivad inimesed peavad oma hambaarsti vahetama.

Tihti kodust kaugel asuva uue arsti juures on aga ees ootamas pikk järjekord. Patsientide esindajaid teeb murelikuks just rasedate, väikelaste emade, pensionäride ja puuetega inimeste olukord, kes vajavad hüvitist enam, kuid see võib jääda kättesaamatuks.

Uuenduse nõrgim koht on esindusühingu hinnangul hind, millega haigekassa hambaarstilt teenust ostab.

„Praegust hinnakirja vaadates jääb mulje, et hambaid tuleks parandada poolikult, mis toob patsiendile hiljem kaasa lisakulusid,“ sõnas liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.

Näiteks tuleb hinnastamisest välja, et vana plommi eemaldamiseks ja kaariese puhastamiseks enne hambaauku täidise panekut pole üldse vahendeid ette nähtud. „Sisuliselt on tegemist sama olukorraga, kui inimene jätab põhjakõrbenud poti pesemata ja siis imestab, miks toit ei tule nii hea, kui peaks,“ tõi Tammepuu näite.

Sotsiaalministeeriumi väide, et eraldatud kuue miljoni euro eest saab osutada rohkem teenuseid, on iseenesest liidu arvates korrektne.

„Kuid me ei saa kuidagi heaks kiita, kui kvantiteet tuleb kvaliteedi ja inimeste tervise ning rahakoti arvelt,“ sõnas Tammepuu. „Esimene samm olukorra stabiliseerimisel oleks kiire vigade parandus ning otsus, mille alusel saaks raha inimesega kaasas käia. Nii jääksid ära tarbetud kannatused ja tõkked arsti juurde pääsemisel,“ lisas ta.