"Üldistades võib öelda, et Eesti majandust viib nüüdsest edasi vaid tööviljakuse suurenemine, kuid see ei ulatu ei praegu ega tulevikus enam viie-kuue protsendini, vaid pigem on ootuspärane pool sellest kasvumäärast," kirjutab Kattai Postimehes oma arvamusloos.

Kattai sõnul kehtib majanduses universaalne seaduspära, mis iseloomustab ka spordi-, õpi- ja teadussaavutusi ning paljusid teisigi valdkondi – tippudele lähemale jõudes on uut edu saavutada järjest raskem ehk ettevõtetel tuleb toodangu mahu kasvatamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks olla varasemast nutikam ja see eeldab senisest suuremat pingutust.

"Ka kolme protsendi suurune tööviljakuse ja majanduse kasv ei saa tulla eikusagilt. Tööviljakuse tõus eeldab investeeringuid, kuid Eestis on ettevõtete investeeringud viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud," nentis ta.

Kattai sõnul on ühest küljest kiirema kasvu ootus loomulik, sest Eesti elanike sissetulekud jäävad Euroopa rikkamatele riikidele endiselt tunduvalt alla, kuid teisest küljest ei kiirenda Eesti madalam sissetulekutase iseenesest siinset majanduskasvu mitte kuidagi, kui seos Euroopa Liidu abirahaga kõrvale jätta.