Vähipüügipiirangud on vaid Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal ({{commentsTotal}})

Jõevähid
Jõevähid Autor/allikas: PM/Scanpix

Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd saab püügilube osta rohkem huvilisi, kuid erandina on vähivarude kaitseks piirangud Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal.

Hiiumaal on piirangud seatud kõikidele veekogudele, Saaremaal kõikidele veekogudele ja eraldi Karujärvele ning Tartumaal Pangodi järvel.

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni on vähipüük tänavu keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.

Keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles ERR-ile, et 5. juuliks oli välja müüdud load kõigis neljas püügipiirkonnas, kuhu oli lubade arvule seatud piirarv ehk Saaremaa ja Hiiumaa ning järvedest Karujärv ja Pangodi järv.

"Kõigis neis piirkondades, välja arvatud Karujärv, sai limiit otsa vähem kui 10 minutiga, Keskkonnaametist müümisel isegi loetud sekunditega," märkis Rakko.

Rakko märkis, et 5. juuli seisuga on müüdud 656 kalastuskaarti 73 erinevale veekogule, kuid müük kestab veel kuni augusti lõpuni.

"Kuna enamus püügipiirkondades sel aastal lubadele limiiti seatud pole, siis ei kiirusta ka püüdjad lube varakult ette ära ostma. Vahetult enne püüki on seda lihtsam teha, sest siis saab arvestada ka enda plaanidega ja kasvõi ilmaga," nentis ta.

Vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti saab taotleda kuni 31. augustini veebikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt kasutajakonto luua ning kontrollida, et seal oleksid olemas kasutaja e-posti aadress ja telefoninumber.

Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, kuid väljaarvatud Tallinna peakontor, Palmse, Penijõe ja Otepää kontorid, mille kontaktid on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehel.

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini ning ühele inimesele antakse ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga (vähinatt või vähimõrd) kuni kolmeks ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal üheks ööpäevaks.

Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele, üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab kolm eurot.

Rakko sõnul on jõevähk kõrgelt hinnatud delikatess, samas on vähk tundlik liik keskkonnatingimuste ja haiguste suhtes ning seetõttu on tema arvukus võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud.

"Et meie vähivarud säiliksid looduses, on seatud piirang püügiajale ning keelatud alammõõduliste ehk kuni 11 sentimeetri pikkuste jõevähkide püük, et tagada sigivate isendite olemasolu. Kõik sellest mõõdust väiksemad isendid tuleb pärast püüki koheselt vette tagasi lasta," ütles Rakko.

Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on vähemalt 11 sentimeetrit või üle selle.

Eelmisel aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 erinevale veekogule ning kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.

Kalastuskaardi alusel teostatud vähipüügi kohta tuleb viie kalendripäeva jooksul esitada aruanne keskkonnaametile või pilet.ee keskkonnas.

Selle esitamata jätmise korral võib püügiõiguse omanikku karistada rahatrahviga kuni 400 eurot, korduva aruande esitamata jätmise korral kalastuskaarte samale isikule ei väljastata.

 

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: