See, et Jüri Ratase valitsuse stiil erineb Taavi Rõivase valitsuse stiilist, on juba ammu silma torganud. Kui Rõivase ajal olid ministeeriumite kommunikatisooniosakonnad varmad teemasid enne valitsusele esitamist kommenteerima ja selgitama, siis Ratase valitsuse ajal on ventiilid kinni keeratud ja täpselt samad kommunikatsiooniinimesed hoiavad infot kiivalt kinni: enne valitsuse otsust ei soovita ühelgi teemal ministri ja ministeeriumi seisukohti paotada. Enne valitsuse ametlikku otsust arutelul tekkida ei lasta, ja see on sümptomaatiline.

Ühe juhtumi anatoomia

Sama mustri järgi läheb ka otsus, kas Eesti peaks Dubai EXPO-l osalema või mitte. Näitlikustamiseks: aasta tagasi augustis ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete osakonna nõunik Kadri Tonka, et ministeerium on koostanud valitsusele ettepaneku Dubai EXPO-st 2020. aastal mitte osa võtta ning valitsus võtab otsuse vastu samal sügisel. MKM ei varjanud oma seisukohta, võimalus valitsusel teisiti otsustada aga jäi, seda enam, et paljud sektorid, alates IT-st ja lõpetades toiduainetööstusega, osavõttu vajalikuks pidasid. Otsusele eelnes ühiskonnas diskussioonivõimalus, mida ettevõtjate sektorganisatsioonid ka kasutasid. Oli täpselt teada, kes pooldab, kes mitte, k.a poliitilisel tasandil.

Aasta hiljem on olukord täielikult muutunud. Otsustamine Dubai EXPO-le mineku üle on taas päevakorral, kuid ükski instants ei taha end selle küsimusega siduda ning igaüks püüab jätta muljet, et enne kui minister Urve Palo (SDE) seda teemat valitsuse ette ei vii, puudub neil info, milline nende seisukoht on. Lihtne küsimus, kas EAS ja MKM kui valdkonna esindajad toetavad Eesti minekut EXPO-le või mitte, vastust lihtsalt ei saa.

Esimene telefonikõne

Urve Palo võtab ajakirjaniku kõne rõõmsal ja avatud toonil vastu, ent kuulnud, et küsimus puudutab tema seisukohta EXPO-le mineku teemal, hakkab ministril korraga kiire. Ta küll möönab, et viib teema sel neljapäeval valitsusse arutamiseks, ent millise ettepanekuga ta selle esitab, sellele enam ei vasta. Täpsemalt, tal on aega, et rääkida, kuidas ta on parasjagu Brüsselis ja mis tegemised teda kõik ees ootavad, ent ühele lihtsale ja lühikesele küsimusele - kas toetate Eesti minekut Dubai EXPO-le? - vastamiseks aega ei leia.

"Kui te küsite, kas ma toetan või mitte, siis te küsite kohe, et miks nii- või naapidi. Saatke palun küsimused kirjalikult, ma hea meelega päeva jooksul organiseerin, et te saate vastuse," ütleb Palo soravalt torusse.

Teine telefonikõne

Teine telefonikõne läheb EAS-i kui EXPO eestvedajale Eestis. Otsustamisahel käib niikinii nii, et EAS kui ettevõtetega otsesuhtleja ja EXPO projektijuht valmistab ettepaneku - osaleda või mitte - ette MKM-ile, kes siis koostab ministrile ametliku seisukoha, mida valitsuses esitada ja kaitsta. Ministril on mõistagi oma seisukoht asjus, ent seda ei saa EAS ja ministeerium teada mitte tagantjärele, kui minister oma kõhutundega valitsuses ära on käinud, vaid ettepanek selgub ikkagi koostöös otsust ette valmistavate kureerivate ametitega.

EAS-is ehmatab esimene, kommunikatsiooni eest vastutav inimene küsimuse peale ära ja lubab, et mulle helistatakse tagasi. Tagasi helistab teine inimene, EAS-i arendusjuht Elina Vilja, kellele pole küsimust ilmselt edasi antudki. Kuulnud, et ajakirjanikku huvitab, kas EAS peab EXPO-l osalmist vajalikuks või mitte, ehmatab ka tema ära ning teatab ebalevalt, et nemad küll ei tea ja seda peab ikka ministrilt endalt küsima. Ja et nad püüavad saada kontakti kolleegiga, kes võib teemaga kursis olla, aga teda ei pruugi õnnestuda päeva jooksul tabada. Kõige õigem olevat ikka ministrilt uurida.

Mõne tunni möödudes tuleb EAS-ilt poliitiliselt korrektne napp kommentaar: "EXPO-l osalemise suhtes peab eelnevalt seisukoha kujundama Vabariigi Valitsus. Seega tuleks selle küsimusega esmajoones pöörduda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole."

Ei mingit valdkondliku kompetentsikeskuse selget seisukohta, oma valdkonna ettevõtete huvide eest seismist enam.  

Kolmas telefonikõne

Kuna minister on Brüsselis hõivatud, valin MKM-i avalike suhete juhi Rasmus Ruuda numbri - tema ju ikka teab, mis seisukohta minister neljapäeval valitsuse ette kaitsma läheb.

Ent Ruuda väidab, et temagi on Brüsselis ega tea EXPO-st või ministeeriumi seisukohast midagi. Seda peab ikka ministrilt küsima, on temagi kommentaar. Selgitusele, et ega minister siis üleöö otsust vastu võta, keegi peab ju ministeeriumis ka asjaga kursis olema, kes otsust ette valmistab, soovitab Ruuda oma kolleegi Kadri Tonkaga ühendust võtta. Võib-olla saab õhtuks ka ministrilt mingi kommentaari, pakub Ruuda, lisades samas, et ega ajakirjandus peagi enne valitsuse otsust seisukohti teada saama, mis sest, et tahaks.

Neljas telefonikõne

Ruuda kolleeg ministeeriumi avalike suhete osakonnast, seesama Kadri Tonka, kes aasta tagasi teatas ministeeriumi nimel, et nende ettepanek valitsusele on Eesti osavõttu Dubai EXPO-st mitte toetada, nii selgesõnaline enam ei ole. Ta väidab, et ei teagi, et teema sel nädalal valitsuses päevakorras on ning leiab - nagu ikka - et seda peaks küsima ministrilt, kes aga parasjagu Brüsselis viibib. Kuivõrd Tonka ettevalmistustest midagi ei tea, pakub ta, et küllap minister EXPO-le minekut siis ei toeta.

Sektorid asuvad kaitsele

Mitmed majandussektorid on aga jätkuvalt seda meelt, et Dubai võimalust oleks Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmise seisukohast vajalik kasutada.

"Oleme andnud edasi seisukoha, et meie arvates on ülioluline Dubai EXPO-l nähtav olla," kinnitab ERR-ile IKT klastri tegevjuht Doris Põld.

"Dubai EXPO näol pole tegemist traditsioonilise maailmanäitusega, vaid see on Araabia Ühendemiraatide jaoks poliitiline tippsündmus, mille kaudu soovitakse emiraadid tuua majandusliku jõuna maailmakaardile," selgitab Põld. "Kindlasti pannakse edasistes majandus- ja koostöösuhetes tähele seda, kes ei osale Dubai EXPO-l ja selle kaudu muutub keerulisemaks Eesti ettevõtete edaspidine koostöö Araabiamaadega. Eesti IT-sektoril on täna positiivseid näiteid koostööst Araabimaadega ning e-Eesti edulugu tunnustatakse seal, pildis olemine muutub raskemaks, kui me ei ole esindatud sellisel tippsündmusel."

Kas erasektor võiks riigiga kõrgete osavõtutasude maksmisel koostööd teha, vajab Põllu sõnul sektori ettevõtetega eraldi läbirääkimist, kuigi otsesõnu ta seda ka ei välista.

IKT klastrile sekundeerib ka kaitsetööstuste liit.

"Meie ettevõtete jaoks on Pärsia lahe riikide kant väga oluline sihtturg, mitmed asjad on seal pooleli. Riigi otsus mitte osaleda Dubai EXPO-l paneks meid kindlasti keerulisse seisu, kuna tegemist on kahtlemata poliitilise teemaga ning mitteosalemist võetakse sealkandis tõenäoliselt üle keskmise valulikult," kommenteerib ka kaitsetööstuste liidu juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe.

Olgu öeldud, et varasematel aastatel on EAS panustanud palju mõlema liidu esindatusele välisturgudel, neile ekspordivõimaluste avamisel.

Ka toiduainetetööstus on oma huvi Araabia turu vastu korduvalt väljendanud.

Epiloog: ministri kommentaar

Minister peab sõna. Päeva lõpuks kommentaar Kadri Tonka kirjakasti kaudu tulebki.

"Siiani on ministeeriumi seisukoht pigem olnud see, et Dubaisse ei minda, sest tegemist on Eesti jaoks ärilises mõttes kauge piirkonnaga ning arvestades osalemise hinnangulist maksumust (6-7 miljonit eurot), on sellise summa kulutamine põhjendamatu ning meil pole kindlaid tõendeid, et selle raha riigina sealt piirkonnast tagasi teenime," põhjendab Palo. "Samas tegeleme praegu ka sellega, et koguda ärilisi argumente, mis põhjendaksid mineku mõttekust. MKM on viimastel kuudel huvitatud osapooltelt infot kogunud, kas ja mis tingimustel oleks Eestile osalemine vajalik. Suurimat huvi piirkonna vastu näitavad üles toiduaine- ja kaitsetööstus ning IT firmad."

Palo selgitab, et juttu ettevõtete rahalisest panustamisest on samuti olnud.

"Oleme pidanud konsultatsioone ka teiste Põhjamaadega, keegi neist pole veel ametlikku otsust osalemise või mitte osalemise osas teinud.  Kui need kalkulatsioonid on tehtud, siis saab selle baasilt valitsus teha oma otsuse."

Valitsuse seisukohta on oodata neljapäeval.