Video: Eesti käivitas USA-s kampaania ÜRO julgeolekunõukokku pääsemiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Antonio Guterres ja Kersti Kaljulaid.
Antonio Guterres ja Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: Presidendi kantselei

Eesti alustas New Yorgis kampaaniat, et saada aastal 2020 ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Eesti kampaania patroon, president Kersti Kaljulaid kohtus neljapäeval New Yorgis ÜRO peasekretär Antonio Guterres’ga, kellega arutati nii Eesti pürgimist julgeolekunõukokku, kui Guterresi plaanitavaid reforme ÜRO-s, samuti Eesti prioriteete Euroopa Liidu eesistujana.

"Igal riigil on õigus ise otsustada oma saatuse üle ning selle õiguse tagamisel on ÜROl võtmeroll. Aga ÜRO on tugev ja täidab oma eesmärki siis, kui see suudab ka tegelikult astuda samme ning adekvaatselt reageerida maailmas toimuvale. Seda nii rahuloome, arenguabi kui inimõiguste vallas. Seepärast on oluline, et peasekretär Guterrese alustatud reformid ka ellu viidaks. Eriti väikeriikide jaoks on hädavajalik, et ÜRO oleks tõhus ja toimiv platvorm,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist presidendi kantselei teatel.

Eesti kampaaniavideo:

Eesti on avaldanud toetust julgeolekunõukogu reformiplaanidele, mille eesmärgiks on muuta otsustusprotsess läbipaistvamaks ja suunata enam tähelepanu ennetusele.

Eesti kandideerib julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks Ida-Euroopa grupis ja vastaskandidaadiks on Rumeenia, kes on nõukokku kuulunud neljal korral, viimati aastatel 2004 ja 2005.

Eesti välispoliitika eestvedajad leiavad, et Eestil on Rumeenia ees eelis, kuna oleme väikeriik. ÜRO-s kehtib mõttelaad, et ka väikesed riigid peavad saama sõna sekka öelda. Teiseks eeliseks on nende hinnagul eeliseks see, et Eesti taotleb liikmelisust esimest korda.

"Meie näite varal saab väita, et demokraatlikud väärtused ja vabadused on kättesaadavad igal sissetulekute tasemel. Meil on võimalik näidata, et veerand sajandidist piisab, et saaks ära teha terve ringi - abisaajast selleks, kes panustab," ütles Kaljulaid New Yorgis ERR-i raadiouudistele.

On siiski kahtlusi, kas Eesti osutub valituks, sest Ida-Euroopa grupis on ka Venemaa, kes võib Eesti kandidatuuri blokeerida. Julgeolekunõukokku saamiseks on Eestil vaja saada 129. häält.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: