Analüütik: Eestil on ÜRO julgeolekunõukokku saamiseks raske veenda Venemaad ({{commentsTotal}})

Eestil on ÜRO julgeolekunõukokku pääsemiseks keeruline Venemaad veenda, arvas Kissingeri keskuse vanemanalüütik Thomas Graham.

Eesti kuulutas New Yorgis ametlikult välja taotluse saada ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks aastatel 2020-2021, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"ÜRO-s otsitakse võimalust teha ka julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja viia läbi reform lihtsalt selleks, et otsuste alused ja kaalutlused oleksid selgemini mõistetavad, ja ka selleks, et otsused, mida julgeolekunõukogu teeb, oleks laiapindsemad. Ka peasekretär räägib sellest, mis on tema ambitsioonid. Me võime täielikult tema agendat toetada ja samamoodi, kui peaks juhtuma midagi meile olulises piirkonnas nii nagu Leedu oli Ukraina sündmuste ajal julgeolekunõukogus, siis on üks EL-i ja NATO-meelne hääl sellel ajaperioodil julgeolekunõukogus juures," rääkis president Kersti Kaljulaid.

President tutvustas neid eesmärke ÜRO peasekretärile Antonio Guterresile, aga ka liikmesriikide esindajatele, kes olid neljapäeva õhtul kutsutud Eesti majja.

Kuna peaassamblee hääletusel on vaja tagada kahe kolmandiku liikmesriikide toetus, siis on vaja nendega teha diplomaatilist tööd. Asjadega kauplemiseks ei lähe, sest pakkumisel on avatus, läbipaistvus ja demokraatlikud väärtused, mis ei pruugi kõikidele riikidele meeldida.

Ida-Euroopa grupis kandideerib Eesti praeguse seisuga Rumeenia vastu.

"Valik oleks Rumeenia ja Eesti vahel ning küsimus on, mida Venemaa teha tahab. Teil on väga raske kampaaniat teha ja on raske veenda Venemaad, et te saaksite koha julgeolekunõukogus," ütles vanemanalüütik Thomas Graham

Kaljulaid ei karda, et Eesti püüdlus läbi kukub, sest väikeriikidel on hääletusel oluline roll.

"Mina ei ütleks, et juhul kui me ei saa seda kohta, siis oleme tingimata läbikukkunud. Kui samal ajal õnnestub meil teha kampaaniat peasekretäri reformiplaanidele ÜRO-s, siis saame ikkagi tugevama ÜRO," selgitas president.

Julgeolekunõukogu ajutise liikme aeg kestab kaks aastat.

Toimetaja: Merili Nael



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: