Väliskomisjon sai ülevaate Eesti sammudest ÜRO julgeolekunõukokku pürgimisel ({{commentsTotal}})

Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu väliskomisjoni teisipäevasel istungil osales ÜRO julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaania juht Margus Kolga, kes andis ülevaate sellest, milliseid samme on välisministeerium selles suunas astunud.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis ERRile, et Kolga andis komisjonile infot sellest, kuidas Eesti on oma kandidatuuri eri riikides tutvustanud, kui palju on riikidelt lubadusi saadud ja milline on meie peamise konkurendi Rumeenia tegevus.

"Maailmas on ligi 200 riiki ja et saada valituks, peab olema kahe kolmandiku riikide toetus. Arusaadavalt peaks see toetus tulema kõigist maailma nurkadest," selgitas ta. "Seetõttu on kandideerimise eest vastutav töörühm välisministeeriumis kaardistanud ära, milliste visiitidega Eesti kandidatuuri tutvustatakse".

Mihkelsoni sõnul on seda võimalik teha nii ÜRO peaassamblees kui ka otse suunatud kahepoolsetel visiitidel nendesse piirkondadesse.

Visiite teevad olulisemate figuuridena nii president, peaminister kui välisminister ning lisaks ka välisministeeriumi esindajad ja presidendi nõuandva koja liikmed.

Presidendi kokku kutsutud nõukoda, mis julgeolekunõukokku kandideerimise kampaaniat toetab, ei ole ise nõukotta kuuluva Mihkelsoni sõnul pärast juulis toimunud kohtumist regulaarselt koos käinud.

Ta märkis, et protsess kestab veel 1,5 aastat ning intensiivsem tegevus on selles osas alles ees.

Margus Kolga on varem öelnud, et ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise peamine ajend on julgeolek, sest liikmesus võimaldaks Eestil mängida suuremat rolli tähtsate julgeolekuküsimuste lahendamisel ja rääkida kaasa ka Eestit puudutavates maailmaasjades.

Eesti seadis oma julgeolekunõukogu kandidatuuri üles 2005. aastal. Kampaania aktiivsem faas algas tänavu suvel ja see kulmineerub 2019. aasta juunis toimuvatel valimistel, kus hääle annavad kõik 193 ÜRO liikmesriiki.

Toimetaja: Karin Koppel



Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: