Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis ERRile, et Kolga andis komisjonile infot sellest, kuidas Eesti on oma kandidatuuri eri riikides tutvustanud, kui palju on riikidelt lubadusi saadud ja milline on meie peamise konkurendi Rumeenia tegevus.

"Maailmas on ligi 200 riiki ja et saada valituks, peab olema kahe kolmandiku riikide toetus. Arusaadavalt peaks see toetus tulema kõigist maailma nurkadest," selgitas ta. "Seetõttu on kandideerimise eest vastutav töörühm välisministeeriumis kaardistanud ära, milliste visiitidega Eesti kandidatuuri tutvustatakse".

Mihkelsoni sõnul on seda võimalik teha nii ÜRO peaassamblees kui ka otse suunatud kahepoolsetel visiitidel nendesse piirkondadesse.

Visiite teevad olulisemate figuuridena nii president, peaminister kui välisminister ning lisaks ka välisministeeriumi esindajad ja presidendi nõuandva koja liikmed.

Presidendi kokku kutsutud nõukoda, mis julgeolekunõukokku kandideerimise kampaaniat toetab, ei ole ise nõukotta kuuluva Mihkelsoni sõnul pärast juulis toimunud kohtumist regulaarselt koos käinud.

Ta märkis, et protsess kestab veel 1,5 aastat ning intensiivsem tegevus on selles osas alles ees.

Margus Kolga on varem öelnud, et ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise peamine ajend on julgeolek, sest liikmesus võimaldaks Eestil mängida suuremat rolli tähtsate julgeolekuküsimuste lahendamisel ja rääkida kaasa ka Eestit puudutavates maailmaasjades.

Eesti seadis oma julgeolekunõukogu kandidatuuri üles 2005. aastal. Kampaania aktiivsem faas algas tänavu suvel ja see kulmineerub 2019. aasta juunis toimuvatel valimistel, kus hääle annavad kõik 193 ÜRO liikmesriiki.