Taro: 2000 elaniku ja Värska kaotus viib suure osa Põlvamaa turismirahast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Valitsus kinnitas reedel tulevase Setomaa valla kuulumise Võru maakonda, mis tähendab, et Põlva maakond jääb kolme seni Põlvamaale kuulunud valla võrra väiksemaks. Nii jääb Põlvamaa ilma ka kahest tuhandest elanikust ja ligikaudu 340 ruutkilomeetrist.

Neljapäeval tulevases Setomaa vallas korraldatud rahvaküsitlus otsustas, et uus omavalitsus koos Värska ja Mikitamäe vallaga läheb Võru maakonda. Varem on Võru maakonda minemise otsustanud ka Orava vald. Nii jääb Põlvamaale senise 13 valla asemel kolm: Põlva, Räpina ja Kanepi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ettevõtja ja Põlva vallavolikogu esimehe Kuldar Leisi (RE) sõnul tähendab Põlvamaa kahanemine nii seda, et Võrumaale läheb osa maakonna senisest identideedist kui ka seda, et allesjäävad Põlvamaa keskused peavad ääremaastumise vältimiseks veel rohkem vaeva nägema.

"Kindlasti see on meile kurb uudis. Seda enam, et Põlvamaa tuntud ettevõtluspärlid nagu Värska sanatoorium ja Värska vesi on ju pidevalt ennast reklaaminud justkui Põlvamaa ettevõtteid ja nüüd see muutub. Mida vähem on keskuseid, seda suurem on tõenäosus, et piirkond kängub, nii et selles mõttes ka pärast haldusreformi me kindlasti peame neid olemasolevaid külasid, aleveid või väikeseid linnu alles hoidma ja ühtlaselt seda piirkonda arendama," selgitas Leis.

Asjaolu, et maakonnana kaotab Põlva kaks tuhat elanikku ja ka Setumaa keskuse Värska valla, viib Põlva maavanema Igor Taro (IRL) sõnul Põlvamaalt ka suure osa turismist saadavast rahast.

"Turismi koostöövõrgustik Põlvamaal muutub tegelikult väga palju väiksemaks, sest Setomaal asub üks peamisi objekte, mis toob lõviosa maakonnas ööbivatest inimestest, mis tähendab, et selle asja korraldus ja planeerimine peab hakkama lähtuma mingitest teistest kriteeriumidest," tõdes Taro.

Ehkki maavalitsused lõpetavad senisel kujul tegevuse järgmise aasta alguses, jäävad maakonnad ka edaspidi riikliku haldamise üksusteks. Kuidas ülesanded muutunud suurusega maakondades täpselt jaotuvad, pole kaugeltki veel selge.

"Vara on vist öelda praegu. Praegu tuleb minna lõpuni haldusreformiga, maavalitsuste reformiga. Maakondade küsimus kindlasti kerkib uuesti," ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: