Läänemerel toimub käesoleval suvel ja sügisel mitmeid mereväeõppusi, kuid kõige ebatavalisemaks arenguks oli Hiina Rahvavabariigi juunikuine teade, et Hiina sõjalaevad võtavad juulis osa Venemaa õppusest Peterburi ja Kaliningradi lähistel, kirjutab ajaleht.

Teade koostöö kohta polnud iseenesest üllatav. Venemaa ja Hiina on korraldanud ühiseid mereväeõppusi juba aastaid, tavaliselt toimuvad need kahes osas. Ka käesoleval aastal toimub teine osa septembris Jaapani ja Ohhoota merel.

Küll on aga üllatav, et ühise õppuse teiseks toimumispaigaks on Läänemeri, sest sellesse piirkonda toob Hiina oma sõjalaevad esimest korda. Ning see toimub ajal, mil pinged on piirkonnas kõrgeimal tasemel pärast 2014. aastat, mil Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare.

Peking ja Moskva on kinnitanud, et ühisõppus pole ühegi riigi vastu suunatud ning et selle eesmärgiks on vaid harjutada merel toimuvate kaubavedude turvamist.

Venemaa suursaadik Pekingis Andrei Denissov ütles juuni lõpus uudisteagentuurile TASS antud intervjuus, et kellelgi pole põhjust ühisõppuse pärast närviline olla. "Selle pärast on kohkunud vaid need, kellel on kalduvus kohkuda," märkis diplomaat.

Denissovi kommentaari on tõlgendatud kui vihjet Balti riikidele. Viimaseid aga paneb Hiina ja Venemaa koostöö asemel pigem muretsema see, et peagi toimub nende piiride ääres järjekordne suurõppus - Vene-Valgevene ühine sõjaväeõppus Zapad 2107, millest võib võtta osa vähemalt 100 000 sõdurit. Suurõppusele on eelnenud ka hulk väiksemaid õppusi ning lisaks on sel suvel käinud Venemaa ja NATO sõjalennukid sageli teineteist saatmas.

Venemaa eitab olukorra pingestamist ning süüdistab omakorda hoopis NATO-t.

"Me loodame, et hiinlased ei võta osa nendest olukorda pingestavatest tegevustest, vaid tegutsevad vastutustundlikult, sest ühisõppused meie merepiiri lähistel võivad samuti olla üks pingestav tegur," ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius ajalehele Helsingin Sanomat.

Linkevicius usaldab enda sõnul Pekingit ja peab Hiina-Leedu suhteid väga headeks. Muuhulgas on Hiina tihendanud suhteid Läänemere-äärsete riikidega kasutades nn pehmet jõudu ehk käesoleval juhul kaubandust.

Näiteks Soomes loodetakse, et Norra poolt Kirkenesi (Kirkkoniemi) rajatav sadam teeb Soomest Hiina kaubavedude transiitmaa. Läti omakorda soovib, et Hiina kaup hakkaks liikuma Riia ja Ventspilsi kaudu. Leedu jälle teeb plaane, et ehk saab Klaipedast peamine sadam Hiina poolt Valgevenesse rajatavale suurele tööstuspargile.

"Hiina ei saa vist päris hästi aru, et see õppus on tema mainele kahjulik. Nad ei mõista siinseid tundlikke teemasid," arvas Läti rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Māris Andžāns.

Tema sõnul on ühisõppus kasulik eelkõige Venemaale, kes saab jälle näidata, et teda pole isoleeritud. "Hiina on traditsiooniliselt rõhutanud oma rahumeelsust. Ta on nutikalt ehitanud oma poliitilist võimu majanduse abil," nentis Andžāns.

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Elina Sinkkonen selgitas, et Hiina jaoks on ühisel mereväeõppusel nii praktilisi kui ka poliitilisi põhjusi.

Hiina relvajõud pöörasid oma pilgu maailmamere poole alles äsja ning Peking arendab oma mereväge, sest neil on teistel suurriikidele järele jõudmiseks vaja veel vaja palju tööd teha. Eriti oluline tundub olevat soov saada kogemusi, kuidas merevägi oma kodustest vetest kaugemal hakkama saab.

"Kui me räägime Hiina riiklikest huvidest, siis kaubalaevade turvamine on kesksel kohal. Tema jaoks on oluline, et eriti nafta ja maagaasi tarnimine oleks kindlustatud ka kriisiaegadel. Neis asjus on Hiina sõltuv välismaailmast," rääkis Sinkkonen.

Poliitiliselt on aga nii Hiina kui ka Venemaa jaoks oluline rõhutada nn mitmepooluselise maailma põhimõtet. Nende jaoks tähendab see piisavalt tugevaid vastusamme Ameerika Ühendriikidele. "Sõnumiks on see, et Hiina ja Venemaa koostöösse tasub suhtuda tõsiselt," lausus Sinkkonen.

See asjaolu selgitab ka ühiste mereväeõppuste toimumiskohti. Eelmisel aastal toimus ühine mereväeõppus näiteks Lõuna-Hiina merel, mida Peking peab enda mõjupiirkonnaks. Nüüd on seega Hiina kord näidata toetust Venemaale.

Hiina laevagruppi kuuluvad 052D-tüüpi hävitaja Changsha, fregatt Yungcheng ja abilaev Luoma Järv. Changsha on Hiina üks moodsamaid sõjalaevu. Sõjalaevad alustasid teekonda Läänemere suunas 18. juunil Hainani saarel asuvast Sanya sadamast. Eelmise nädala lõpus viibisid laevad juba Vahemerel, kuhu nad saabusid Djiboutist, kuhu Hiina rajas äsja oma esimese välismaise mereväebaasi.