Zapad 2017, mis toimub Barentsi Merest Valgeveneni, kaasates kuni sadat tuhandet inimest, võib olla suurim õppus alates aastast 1991, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sõjajõudude koondamine võimaldab astuda naabrite varvastele olematu ettevalmistusajaga.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Kaupo Rosin ütles, et sügisene Zapad võib muret tekitada Läänemerel ja selle kohal koonduvate jõudude tõttu.

"Kindlasti on Läänemeri see koht, kus puutuvad kokku kaks teineteisele ebasõbralikku sõjalist jõudu. See on nii Läänemere kohal lennukitega kui ka Läänemere peal laevadega. Maa peal ei näe ohtu või riskikäitumise ohtu, aga merel, õhus neid riskimomente, võimalik, et tekib," selgitas Rosin.

Regionaalne stabiilsus on järgmine küsimus - kas valgevenelased lepivad näiteks sellega, kui vene väed jääksid nende riiki ka pärast õppusi. Seni on Venemaa pärast õppusi oma sõdurid ära viinud.

Eestis elav Valgevene poliitik Pavel Marozau arvab, et valgevenelased lepivad olukorraga. "Olukord pole lihtne. Kui Venemaa veenab jõuliselt, et kohapeale tuleb jätta mingisugused väed, siis mina ei näe mingeid takistusi sellele. Võib küll valjusti kireda, kuid Valgevene seest mingeid takistuse ei tule," arvas MTÜ Valgevene Uus Tee juht.

Poola kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi spetsialistid väitsid oma kirjutises õppuse Zapad kohta, et Venemaa üritab sõjaväeõppusi pidades Läänt sihilikult ninapidi vedada.