Hiina sai Djibouti mereväebaasis võimekuse lennukikandjaid teenindada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hiina relvajõudude paraad Djibouti baasi avamisteremoonial 1. augustil 2017.
Hiina relvajõudude paraad Djibouti baasi avamisteremoonial 1. augustil 2017. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Hiina on teinud suure laienduse oma mereväebaasile Djiboutis ning nüüd suudab see vastu võtta ka lennukikandjaid, selgub satelliidifotodelt.

Ehkki kompartei juhitud Hiina Rahvavabariik on kinnitanud, et Djibouti baas on mõeldud logistiliseks toetuseks, annab 300-meetrise kai valmimine aimu Pekingi laiemast strateegiast: Hiina kiiresti kasvaval avamere-sõjalaevastikul peab olema baase, et suuta opereerida globaalselt, kirjutab Briti ajaleht The Times.

USA sõjaväeallikate sõnul näib Hiina arendavat oma strateegilist võimekust hoida osa oma sõjalaevastikust maailma võtmepiirkondades. Djibouti, kus Hiina avas oma baasi 2017. aastal, paikneb strateegiliselt olulises piirkonnas Punase mere suudmes, mis on maailma üks tihedama laevaliiklusega regioone. Araabia mere teisel kaldal, Omaani lahe suudmes asuvas Pakistani Gwadari sadamas on Hiina rahastanud suuremahulisi arendusi. Lisaks märgivad USA allikad, et Hiina on ilmutanud huvi ehitada laevastiku baas Lõuna-Ameerikasse.

Djiboutis on Hiina kõrval jalg maas ka Ameerika Ühendriikidel, USA Camp Lemonnier' baas paikneb ainult kümnekonna kilomeetri kaugusel Hiina sõjasadamast.

Camp Lemonnier' baasis on umbes 4000 USA sõjaväelast, sealhulgas ka eriüksuslased, mis viidi sinna pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, et korraldada terrorismivastaseid opertatsioone Somaalias, Jeemenis ja mujal regioonis.

Satelliitfotod Hiina mereväebaasist Djiboutis, mille ehitamine läks väidetavalt maksma 600 miljonit dollarit, avaldas ajakiri Forbes. Sealt on ka näha jätkuvad pinnasetööd, millest võib järeldada ka teise kai rajamise plaani.

Hiina rahvavabastusarmeel, mis Djibouti baasi haldab, on kaks lennukiandjat - 304-meetrine Liaoning ja 315-meetrine Shandon, mis mõlemad mahuksid baasis randuma. Lisaks ehitab Hiina praegu 400-meetrist lennukikandjat.

"Kui 11. septembrini mõtlesime, et Hiina relvajõud on peamiselt kaitsesuunitlusega, neil ei olnud avamerelaevastikku ega kaugmaarekette ning strateegilisi baase teistes regioonides. Aga nüüd on kõik muutunud," ütles üks lehega vestelnud USA kõrge sõjaväelane. "Möödunud 20 aastaga on Hiina ehitanud maailmameredel seilata suutva sõjalaevastiku ja ründevõimekusega raketiüksused, neil on sõjalise otstarbega tehissaared Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meres ning neil on välismaal üks sõjaväebaas (Djiboutis) ja plaan ehitada teine Pakistani," lisas sõjaväeallikas.

Hiina on seni eitanud plaane ehitada Gwadari sadamast läände oma sõjaväebaas, kuid Pentagon usub siiski sellise plaani olemasolusse, viidates Hiina investeeringutele sadamas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: