Viljasaak võib ületada 2015. aasta rekordtulemuse ({{commentsTotal}})

Viljakoristus.
Viljakoristus. Autor/allikas: Mirjam Nutov/ERR

ahe suvi võib kuiva ja sooja augusti puhul tuua kaasa rekordilise viljasaagi, kuid seda ohustavad niiskusega levivad taimehaigused.

"Taoline jahe ja suvitajale vilets ilm on viljakasvuks väga hea. Vilja kogused võivad tulla päris korralikud. Oht võib olla, et saagikus jõuab ülemöödunud aasta väga hea tulemuse lähedale ja võib seda ka ületada," ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas BNS-ile.

"See kõik sõltub sellest, kas vili ka kõik kätte saadakse. Ülemöödunud rekordaastal oli august väga ilus ja kuiv ning koristusajaks olid tingimused väga head. Kõik mis kasvas saadi korralikult kätte," lisas ta.

"Aga kui saak tuleb nii korralik, siis võib proteiinisisaldusega probleeme tulla, kuna proteiin on lämmastikuga seotud. Kui saak on väga kõrge, siis kasvab massi palju ja pinnases olev lämmastik jaguneb kogu selle suure viljakoguse peale ja proteiini protsent võib madal jääda. Sellisel juhul on ta väga hea söödavili, aga küpsetusomadusteks peaks proteiinisisaldus kõrgem olema. Loodame, et põllumehed õppisid ülemöödunud aastast ja kasutasid täiendavat lämmastikväetist, et proteiini ka kvaliteedi jaoks jätkuks," ütles ta.

"Loodame, et tali- ja suvivilja saak tuleb keskmiselt üle nelja tonni hektarilt ja kogumahus eelmisest aasta ühest miljonist kindlasti suurem. Kas ta ülemöödunud aasta 1,5 miljonit tonni ületab on kaunis tõenäoline, aga kindalalt ei saa lubada. Samuti on rapsid väga ilusad. Möödunud aastal tuli rapsi vähem, kui meie õlitehase võimsus on, mida on 140 000 tonni, siis loodame, et jätkub oma tehase täisvõimsuseks ja jätkub ka midagi välja viimiseks, " sõnas Ameerikas.

Ka Baltic Agro taimekasvatuse nõustaja Eili Rajapuu Põldudel sõnul on valmimisjärgus mullusest kõrgemad tali- ja suviviljade saagid.

"Kehv suvitusilm on mõneti soodsam põllumehele, mis on võimaldanud põllukultuuridel maksimaalselt toiteaineid mullast omastada ja saagiks formeeruda. Taimekahjurite levik on olnud tänavu tagasihoidlik, kuna tingimused nende elutegevuseks ei ole soodsad," ütles Rajapuu.

Seevastu levivad tema sõnul aktiivselt kõrge õhuniiskuse ja viimaste nädalate veidi soojemate ilmade tõttu taimehaigused. "Nii on tänavu juba täheldatud seni Eestis vähemlevinud kollase rooste lööbimine talinisul, odra triiptõbi, jahukastet lipulehel ja teisi haigusi. Kuna teraviljade õitsemise ajal on jätkuvalt vihmased ilmad, siis on prognoositav käeoleval aastal viljapea fusarioosiga nakkuse suurenenud oht. Fusarioosiga nakatunud tera on toiduks sobimatu. Ka söödavili tohib sisaldada vaid 0,1 protsenti fusarioosiga nakatunud teri," sõnas Rajapuu.

"Koristusküpsuseni jõuavad esimestena talirüps ja talioder. Küpsemise värvingut näitavad ka rukkipõllud ja varase talinisu sordid. Nädalajagu suvesoojust ja päikest võimaldaks kombainid lõunapoolsetes piirkondades valikkoristuseks põllule saata. Esimesed saagi ja kvaliteedinäitajad annavad hinnangu käesoleva aasta ilmavempudele," ütles Rajapuu.

2015. aastal oli tali ja suvivilja keskmine saagi maht neli tonni hektarilt ja kogumaht 1,5 miljonit tonni. 2016 aastal oli keskmine saagi maht hektarilt kolm tonni ning kogumaht üks miljon tonni.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: