Kremlile meelehärmi valmistav meede võib puudutada ka Euroopa energeetikafirmasid ja teisi ettevõtteid.

Eelnõud toetas 419 ja vastu oli vaid kolm seadusandjat.

Tegemist on sanktsioonidepaketiga, mis esindajatekoja spiikri Paul Ryani sõnul pigistab enim Ühendriikide kõige ohtlikemaid vastaseid selleks, et ameeriklastel oleks turvaline elada.

Nüüd läheb eelnõu senatisse, mis sanktsioone pooldab, kuid kus seisab ees debatt, kas rakendada karistusmeetmeid Põhja-Korea vastu.

Eelnõu varasema versiooni kiitis USA senat ülekaaluka ja parteiülese häälteenamusega heaks juba juunis ning laupäeval jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele ka esindajatekoja liikmed mõlemast suurparteist.

Kui USA meedia kirjutas varem, et vabariiklasest president Donald Trump võib eelnõu suhtes vetot kasutada, siis pühapäeval andis Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders mõista, et administratsioon toetab eelnõu uut sõnastust ja karmimat hoiakut Moskva suhtes. Uus sõnastus kitsendab muu hulgas presidendi võimalusi karistusmeetmeid tühistada.

Eelnõu eesmärk on karistada Venemaad USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumise ning Krimmi annekteerimise eest.

"Vladimir Putini võimul olles tungis Venemaa naaberriiki Ukrainasse, hõivas selle territooriumi ja destabiliseeris valitsust," lausus esindajatekoja väliskomitee esimees Ed Royce aplausi saatel. "Kontrolli puudumisel Venemaa kindlasti jätkab oma agressiooni," lisas ta.

Kuid sanktsioonid võivad karistada ka Venemaa energiasektori arengusse panustanud Euroopa firmasid.

Meetmeid Iraani vastu põhjendatakse eelnõus terrorismi toetamisega ja Põhja-Korea vastu raketikatsetustega.