Arheoloog Mati Mandel hakkas ajaloohuvilise Urmas Vahuri üleskutsel Kuresel kaevama kaks aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Geoloog Rein Einasto ütles, et väljapuhastatud paepaljandi muudab väga eriliseks see, et erinevalt looduslikul teel paljastunud riffikehadest on 425 miljoni aasta vanuse pinnavormi lõhelisus seal kulumisest puutumata ja hästi näha.

"See on meie jaoks ikka küllalt unikaalne, sest teist sellist ulatuslikku territooriumi - ikkagi terve nõlv välja puhastatud - me ei teagi," rääkis Einasto.

Lisaks geoloogilisele vaatamisväärsusele on Kuresel tehtud kolme suve jooksul ka olulisi arheoloogilisi avatusi. Mandel ütles, et sealt on leitud matuseid 9. kuni 13. sajandini. Üllatuslikult selgus aga, et kalmistu asub samas kohas, kus inimesed elasid, mitte aga asula kõrval.

Umbes aastast 800 pärinevad viikingiaja matused on Lääne-Eesti kontekstis tähelepanuväärsed.

"Viikingiaja alguse matuseid eriti leitud ei ole või ei ole õnnestunud neid uurida ja meie oleme siin leidnud kaks matusekompleksi. Ühes küll luid ei olnud juures, aga esemed on kõik tules olnud ja teine oli puhas põletusmatus, kus olid uhked esemed umbes aastast 800 ja ka põlenud luud," selgitas Mandel.

Leitud esemete seas olid näiteks odaots, hoburaudsõlg, käevõrud, hobusesuitsed ja nuga. Arheoloogi sõnul on plaanis Kuresel töid jätkata ka järgnevatel aastatel.