Tõniste ütles ERRile, et Seedri ettepanekus pensionisüsteemi reformida ei ole midagi üllatavat, sest ta on sellest varemgi rääkinud.

"Teema on iseenesest tõsine, igal aastal ju paigutab riik omaltpoolt 400 miljonit eurot ja küsimus, kas see läheb kõige efektiivsemalt - võib-olla saaks seda tõesti täna paremini kasutada, mis tulevikus rohkem kasu tooks, sest puuduvad töökäed, mis on järjest põletavam probleem. Arvan, et paarikümne aasta pärast ongi põhiküsimus, kes nendele põlvedele, järgmistele pensionäridele pensioni maksab," sõnas ta.

Minister märkis, et pensionikogumissüsteem on igal juhul vajalik, aga ka diskussioon selle üle, kuidas ja mil viisil see kõige paremini toimiks ja aitaks ka Eesti majandust elavadada - et investeeringud tuleksid osaliselt Eestisse, sest Eesti investeerimisfondid tunnevad kõige paremini just kohalikke olusid.

"Diskussioon sel teemal peab kindlasti jätkuma ja alles hiljuti on tehtud ka seadusemuudatus, et soodustada pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse," lausus Tõniste.

Ühtset seisukohta ei ole teise samba kohustuslike maksete osas tema sõnul kujunenud ka IRLis ning koalitsioonis pole küsimust samuti tõstatatud.

"See on hästi suur ja keeruline ja oluline teema. On väga raske ennustada, mis see õige süsteem on. Seda saame sajaprotsendilise kindlusega öelda võib-olla 30 aasta pärast, kas tegime tookord õigeid otsuseid või mitte," nentis rahandusminister.

Ta lisas, et hetkel ei ole ka rahandusministeeriumil plaanis seda teemat edasi analüüsida ja lähiajal mingeid samme oodata ei ole. Praegu tegeldakse uue majandusprognoosi kokkupanemise ja eelarve riigikokku toomisega.

Seeder: see on üks suuremaid vigu Eesti rahanduspoliitikas

Helir Valdor Seeder kirjutas Postimehes ideest reformida pensionisüsteemi nii, et teise samba kohustuslikud maksed lõpetada.

Ta selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et on alates sellest, kui praegune pensionisüsteem 1999. aastal vastu võeti, olnud sügavalt veendunud, et vabatahtlik pensioni teine sammas oleks tunduvalt õiglasem.

"See süsteem on pea 20 aastat töötanud ja me näeme, et see ei ole jätkusuutlik, riigieelarvest tuleb pensionikassasse juurde maksta. Kui vaatame tööealiste elanike ja ülalpeetavate suhet järgmisteks aastakümneteks, siis see vahekord muutub veelgi halvemaks kui praegu ja olemasoleva süsteemi muutmine on kindlasti möödapääsmatu," sõnas IRLi juht.

Tema sõnul on tal tekkinud ka mõttekaaslasi, aga mitte piisavalt, seega praegune koalitsioon teist sammast vabatahtlikuks muutma ei hakka.

"See ei ole ka meie erakonna ametlik seisukoht, aga usun, et pärast järgmisi riigikogu valimisi suudetakse midagi kokku leppida," ütles Seeder.

Ta lisas, et sellisel kujul raha pööritamine fondides ei ole mõistlik praegu Eesti majandust ja elu arendades ega lahenda meie probleeme ka 20 ja 30 aasta pärast. "See tegelikult on üks suuremaid vigu, mis Eesti rahandus- ja pensionipoliitikas üldse tehtud on," nentis IRLi esimees.

Lauri ja Nestor: vabatahtlik kogumine tähendab, et raha ei koguta

Majanduskriisi ajal peatas riik ajutiselt omapoolsed maksed teise sambasse ning pensionikogujad said valida, kes jätkavad nii, et riik paneb hiljem oma osa juurde. Enamik eestlastest otsustas siis mitte jätkata.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ja reformierakondlane Maris Lauri viitavad, et vabatahtlik kogumine kipub tähendama seda, et raha ei koguta.

"Meil on olemas kolmas sammas ja sellel on ka maksusoodustus. Kahjuks inimesed ei pane sinna ja see näitab, et kui seda inimestele mitte kohustuslikuks teha, siis nad ei säästa. Ma kahtlustan, et väga paljud inimesed ei hakka säästma, vaid kulutavad selle raha ära ja siis on neil pensionieas pension veel väiksem kui praegu," kommenteeris Lauri.

"Vabatahtlikkuse alusel kogumine on ka ju võimalik. Me nägime, kuidas see kolmas sammas masu ajal kokku kukkus, sest inimesed võtsid oma raha välja, neil oli raha vaja," meenutas Nestor.