Kui aktiivselt juhitud pensionifondide aastane tootlus erineb sõltuvalt fondivalitsejast tugevalt, kõikudes -1 protsendist +8,6 protsendini, siis indeksifondide muutuskõver on kõigil ühetaoline, jäädes aastases tootluses marginaalsete erinevustega 9-10 protsendi vahemikku.

"Pensioni II samba indeksifondide põhiline idee ongi, et investeeritud on suurmatesse globaalsetesse ettevõtetesse üle maailma, seal on esindatud nii USA, Euroopa, Aasia kui ka muu. See on nende fondide pikaajaline starateegia, millega kogu maailma eduga kaasa sõita, seal ei tehta väga kitsaid strateegiaid," selgitas indeksifondide ühetaolisust Eesti Naisinvestorite Klubi asutaja ja Tuleva kogukonna juht Kristi Saare.

Kuivõrd Tuleva vahendab just madala juhtimistasuga indeksifonde, on Kristi Saare ise mõistagi indeksifondide usku ja investeerib ka isiklikult just neisse.

"Ma usun ajaloolist investeerimistarkust. Aktiivselt juhitud fondides on ka palju indeksifondidesse investeeritud, nii et need on ka vaikselt indekseeritud, aga samas võetakse nende eest mitu korda rohkem raha," viitab Saare aktiivselt juhitud fondide kõrgematesse valitsemistasudesse.

Samas möönab Saare, et kui kukuvad aktsiaturud, kukuvad ka indeksifondide tootlused, sest need reageerivad täpselt turu muutustele: "Indeksifondide korral sõidad ülessõitva turuga kaasa. Ilusad tootlused lõppevad ära aga kohe siis, kui maailmamajandus teises suunas liigub."

Ka Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse dotsent ja investor Tõnn Talpsepp ütleb, et indeksifondid järgivad aktsiaturgude keskmist tootlust. Ehkki fondivalitsejad kasutavad pisut erinevaid indekseid, siis laias laastus liiguvad need ikka sarnaselt, vastavalt turu keskmisele trendile.

"Kui turul läheb hästi, läheb indeks üles, nii et nad liiguvad turuga samas tempos. Kui turul läheb kehvemini, siis tootlused kukuvad," võtab Talpsepp lühidalt kokku. "Indeksi- ja tavaliste fondide vahe on selles, kuidas nad riski võtavad. Indeksifondid võtavad turu keskmise. Teisel juhul aga fondijuht otsustab, kas võtab suurema või väiksema riski."

Talpsepa sõnul on praegu märgata, et aktiivselt juhitud fondide juhid on oma investeerimisotsustelt konservatiivsemaks muutunud, hoiavad riske madalamatena, ehkki turul läheb väga hästi.

"Kui turud peaksid kukkuma hakkama, siis kukuvad aktiivselt juhitud fondid ehk veidi vähem," hindab Talpsepp.

Indeksifondide ligi kümneprotsendise tootluse on Kristi Saare sõnul tinginud asjaolu, et põhimõte on fondi kogunenud raha maksimaalselt turgudele investeerida, mitte hoida kontodel vaba raha. Seevastu aktiivselt juhitud II samba pensionifondides, mille investeerimisotsuseid võtab vastu inimene, hoitakse vaba raha sageli pikalt arvel, kuniks otsitakse sobivaid aktsiaid või võlakirju, millesse investeerida.

"Kui hoiad vara rahas, siis temaga otseselt midagi ei juhtu," möönab Saare.

Milline fond tagab kõrgeima pensioni?

Kuivõrd üheaastase tootluse pealt on ennatlik teha järeldusi, kumb fond - kas aktiivselt või passiivselt juhitud - on pikas perspektiivis tootlikum ehk otsustamaks, kas tormata oma seniset pensionifondi indeksifondi vastu vahetama, soovitavad investorid heita pilku börsiindeksite trendidele tagantjärele.

Talpsepp soovitab vaatluse alla võtta vähemalt ühe majandustsükli pikkuse aja, nii et vaatlusfaasis oleksid sees nii tõus kui langus, näiteks ühe majandustsükli keskelt järgmise tsükli keskpaigani. Veel parem oleks aga jälgida pikemat, kümne- või lausa 30-aastast ajalugu.

"Empiirilised uuringud on näidanud, et indeksifondid on pensionikogujatele mõistlikum valik just haldustasude tõttu. Nimelt teenustasud on indeksifondide puhul oluliselt väiksemad. Pikas perspektiivis võiksid indeksifondid olla investorile mõistlikum valik, sest haldustasud mängivad just pikas perspektiivis olulist rolli. Maailmas keskmiselt jäävad aktiivselt juhitud fondide tootlused indeksifondidele alla," ütleb Talpsepp.

Saare on sama meelt. "Kui vaadata investeerimisajalugu, siis võib eeldada, et pikas plaanis teevad indeksifondid parema tootluse. Oluline komponent on haldustasud - kui nende kogukulu alla 0,5 protsendi, siis teeb see võrreldes indeksifondidega juba ühe protsendi iga-aastase tootluse vahelt, aga 30 aasta plaanis on see juba väga-väga suur summa raha," põhjendab Saare.

Kristi Saare möönab, et mõned väga suurepärase strateegiaga fondid võivad indeksifonde pikas perspektiivis ka ületada, aga selliseid fonde pole palju, kes seda pikas, vähemalt viie kuni kümne aasta perspektiivis teha suudaksid.

"Turu keskmist nad ei suuda pikas perspektiivis lüüa," võtab Saare kokku.

"Pidu" hakkab lõppema

Ehkki ennustamine on tänamatu töö, leiab Talpsepp, et praegune "pidu" ei kesta enam kaua.

"Oleme tsükli tõusu lõpufaasis, aga kas see kestab pool või kaks või rohkem aastat, näitab elu," ütleb Talpsepp. "Kui intressimäärad on hakanud juba tõusma, siis see ka mingil hetkel pidurdab seda majanduskasvu. Fondijuhid on ju ka pigem ettevaatlikud - pigem on võetud vähem riski, sest on arvestatud, et millalgi pidu lõppeb," ütleb Talpsepp.

Allikas: Pensionikeskus.ee