Pensionisüsteem seisab silmitsi 20 aasta suurima remondiga ({{commentsTotal}})

Pensionärid.
Pensionärid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti pensionisüsteemi ootab ees viimase 20 aasta suurim remont, mis peaks aitama rahvastiku vananemise ja tööealiste arvu vähenemisega sammu pidada ning andma nimestele võimaluse ise rohkem valikutes kaasa rääkida.

Sotsiaalministeerium saatis 5. detsembril esimesele kooskõlastusringile pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pensionisüsteemi ja üritatakse vähendada selle ebavõrdsust.

"Tänaseks oleme aru saanud, et süsteemil on omad miinuspooled: sissetulekute ebavõrdsus jõuab ühel hetkel ka pensionidesse ja pole ju saladus, et Eesti on esirinnas meeste ja naiste palkade erinevuses ja ka see jõuab ühel hetkel pensionidesse, mistõttu oleme seda ümber vaatamas," selgitas sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juhi Agne Nettan-Sepp "Vikerhommikus".

Ta rääkis, et pensionisüsteem muutub paindlikumaks juba 2021. aastal. Paindlikkuse all peetakse silmas seda, et inimene võib minna pensionile näiteks viis aastat enne kehtestatud vanaduspensioniiga, aga seda võib teha ka hiljem.

"Tänasel päeval ei ole võimalik oma pensioni peatada juba vanaduspensionieas või võtta seda välja pooles osas. Nüüd me selle võimaluse ka anname ja ka enne kehtestatud ametlikku vanaduspensioniiga," selgitas Nettan-Sepp.

Seejuures kehtestatakse ka staažinõue, mis tähendab, et kui inimene soovib viis aastat varem pensionile minna, peab tal olema staaži 40 aastat.

"Hetkel on meie üldine staaž vanaduspensioni saamiseks 15 aastat, aga kui varem minna, kasvab see aastate kaupa. Kui minna üks aasta varem, siis peaks olema staaži 20 aastat, kui kaks aastat varem, siis 25 aastat," kirjeldas ministeeriumi esindaja.

Paindlikkus suureneb ka selles osas, et esimest korda saab võimalikuks pensioni suuruse valimine. Kui inimesel pole töötamiseks enam jaksu või tervis ei võimalda täies mahus tööd teha, ei pea ta võtma välja kogu pensionisummat, vaid ainult osa. Kui aga pensioniea saabumisel soovib inimene tööl käia ja pensionit edasi lükata, siis ei jää raha kätte saamata, vaid pension on selle võrra suurem.

"Meil on paindlikkuse juures plaan hoida pensioni aktuaalselt neutraalsena. See tähendab seda, et kogu kogutud pensionivara suurus lõppkokkuvõttes ei muutu. Kui inimene lähebki enne pensioniiga pensionile, siis lihtsalt see summa, pensionivara jagatakse pikema perioodi peale laiali - kui minna kolm aastat varem pensionile, siis on pension väiksem, kui ta oleks, kui minna pensionieas või hiljem," lausus Nettan-Sepp.

Alates 2027. aastast tahetakse siduda pensioniiga oodatava elueaga. See on Nettan-Sepa sõnul uus asi, mida võib nimetada lausa mõttemalli muutuseks. Kolmanda olulise muudatusena tõi ta välja pensionivalemi muutmise.

"Meil on selline plaan, et muuta esimene sammas solidaarsemaks, nii-öelda garantiipensioniks, et ta oleks ühetaolisem, et ei oleks pensionide vahel nii suuri erisusi," sõnas pensionipoliitika juht.

Pensioni päriselt ära kaotada ei ole plaanis

Ta lisas, et kui praegu on pension sõltuvuses sissetulekust, siis sissetuleku roll jääb oluliseks, aga teise samba kaudu. Esimeses sambas kogutakse mõnd aega ühendosa, kus pooles osas kogutakse kindlustusosakut ja pooles solidaarsusosakut.

Hiljemalt 2037. aastast hakatakse koguma ainult solidaarsusosakuid, mis enam nii suures osas sissetulekust ei sõltu. See konkreetne valemimuutus avaldab aga mõju paljude aastate pärrast - nendel, kes täna või kümne aasta pärast pensionile lähevad, valem pensioni suurust eriti ei mõjuta.

"Solidaarsem esimene sammas saab tegelikult olema alles neil inimestel, kes täna sünnivad. Kui nemad 19-20 aasta pärast tööturule lähevad, siis nemad hakkavad koguma solidaarselt esimest sammast," tõdes Nettan-Sepp.

Päriselt pensioni ära kaotada ei ole tema kinnitusel praegu plaanis, kuid inimese enda panus on ja jääb oluliseks ning praegusel moel kõiki pensionäre väheneva tööealise rahvastikuga ühiskonnas ülal pidada ei saa. Seetõttu kasvab teise samba tähtsus ning sellele tuleb mõelda üsna varakult.

Mis aga puudutab teise samba remonti, siis see on Nettan-Sepa sõnul rahandusministeeriumi vastutusalas ja kindlasti tegeleb ministeerium selle teemaga lähiajal.

Huvigrupid ja ministeeriumid saavad pensionireformi eelnõu kohta anda tagasisidet kuni 28. detsembrini.

Prognooside järgi väheneb Eesti rahvaarv 2060. aastaks 1,11 miljoni inimeseni ja üle 63-aastaste inimeste hulk suureneb 106 000 võrra.

Toimetaja: Karin Koppel, Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: