Välisminister: Lääne-Euroopa on Ungari stabiilse demokraatia pärast kade ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Lääne-Euroopa ja Ungari sõnasõja aluseks on põhimõttelisemat laadi erimeelsused mitmes küsimuses. Ungari tajub Brüsseli ning Lääne-Euroopa riikide reaktsiooni sageli topeltstandarditena ning valitsusele näib, et Ungarilt nõutakse hoopis rohkem kui Lääne-Euroopas üldiselt tavaks. Välisminister Peter Szijjarto hinnangul on Lääne-Euroopa kade Ungari stabiilse demokraatia pärast.

Euroopa Liidu ja Ungari vahel kestab sõnasõda ja nii Ungari kui ka paljud Lääne-Euroopa poliitikud möönavad, et asi pole sugugi ainult jahenevates suhetes Budapesti ja Brüsseli vahel, vaid ka Ungari ning üksikute liikmesriikide vahel, vahendas "Välisilm".

Saksamaaga ollakse tülis põgenikepoliitika pärast. Hiljuti aga lahvatas skandaal Hollandi lahkuva suursaadiku Gajus Scheltema ümber, kelle sõnul kasutab Ungari islamiäärmuslastest terroristidega sama retoorikat. Selle peale teatas Ungari välisminister Peter Szijjarto, et Scheltema pole välisministeeriumis enam oodatud ning avaldas heameelt tema lahkumisega seoses.

Järgmisel hommikul kutsus Ungari koguni konsultatsioonidele oma suursaadiku Hollandis. See on samm, mida tavaliselt astutakse enne sõda.

Ungari-Hollandi sõjast pole seni küll kuulda olnud, mõni päev hiljem aga küsis Budapest Euroopa Komisjonilt raha Ungari lõunapiirile põgenike tõkestamiseks rajatud tara osaliseks kinnimaksmiseks. Välisministri sõnul oleks Brüssel tara kaasrahastades üles näidanud solidaarsust, mille puudumises Brüssel just Ungarit pidevalt süüdistab.

"Kui väga aus olla, siis me oleme sügavalt masendunud nende süüdistuste pärast Lääne-Euroopast, et me ei ole nendega solidaarsed, ehkki meie oleme esimesed, kes kaitsevad neid uute võimalike põgenikevoogude eest, hoolimata tõigast, et nad ründavad meid ka selle eest.," rääkis Szijjarto "Välisilmale".

Peter Szijjarto peab Lähis-Idast lähtuvat põgenikevoogu üheks suuremaks ohuks tänapäeva Euroopas, eristudes selleski osas Lääne analüütikuist, kelle hinnangul oli terroritase suurem kas või vasakäärmusliku terrorismi hiilgeaegadel 1970. aastail, rääkimata 19. sajandi anarhistlikust terrorist.

Szijjarto pole ka nõus Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ning paljude teiste Lääne poliitikute arusaamaga, mida "Välisilma" saates on väljendanud ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni peadirektor William Lacy Swing - et Euroopa lihtsalt vajab mujalt maailmast massiliselt saabuvaid võimalikke töökäsi.

"Debatti, kas demograafilisi ja tööturu katsumusi tuleks hallata sisserände abiga, on peetud pikka aega. Siin on meil väga kindel seisukoht, et sisseränne pole õige vastus neile katsumustele. Kuid me mõistame ja austame teiste riikide erinevat seisukohta, kuid kui neil on teine seisukoht, ei tohi nad sundida ülejäänud riike sedasama mõtlema," kommenteeris Ungari välisminister.

Sisserändekriis pole sugugi ainus teema, mis Ungari ja Lääne-Euroopa vahele barjääre tekitab. Läänele ei meeldi ka Ungari valitsuspoliitikute kohati lausa antisemiitlikud seisukohad, mis peamiselt on suunatud Ungari päritolu juudist äritegelase ja filantroobi George Sorose vastu.

Rünnakute vaimus on vastu võetud uus seadus, mis sunnib Sorose rahastatavat Kesk-Euroopa ülikooli uksed sulgema. Ungari välisministri sõnul on ka selle juhtumi ümber asjatult vahtu üles klopitud.

"Huvitaval kombel ei kurda ülejäänud 20 ülikooli uute määruste üle, ehkki nad peavad alluma samadele reeglitele, millele Kesk-Euroopa ülikoolgi. Siin on kolm USA ülikooli. Te ei kuule neist ülejäänud kahte kurtmas. Üks neist on Fideszi valitsusega juba lepingu sõlminud," ütles Szijjarto.

Tema sõnul ollakse Lääne-Euroopas Ungari stabiilse demokraatia ning peaminister Viktor Orbani ja tema Fidesz partei edu üle lihtsalt kadedad.

"Euroopas on erakordselt haruldane, et valitsusele saab osaks nii stabiilne enamus. Eriti haruldane on, kui sellist stabiilset enamust võib nautida üksainus partei," selgitas minister.

Viktor Orbani valitsus on Lääne-Euroopast eemale vaadates hakanud sageli vaatama Venemaa poole. Kahtlus, nagu võiks Ungari seetõttu muutuda NATO-s ebausaldusväärseks, on Szijjarto sõnul lihtsalt ebaõiglane.

"NATO ridades teenivad 140 Ungari sõdurit viibivad siinsamas Eestis, 70 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist. Seda tõika teades küsimuse niimoodi püstitamine on minu arust väga ebaaus," ütles minister.

"Jah, meil on Venemaaga selged suhted, meil on selged kaubandus- ja energeetikasuhted. Jah, meil on nendega tihe poliitiline dialoog, nagu ka teiste Euroopa riikidega. Seega on see vale ettekujutus, nagu oleks meil Venemaaga mingid erisuhted. Meil on väga selged ja pragmaatilised suhted kaubanduses ja energeetikas," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: