Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovakkia on vastu EL-i plaanile jagada Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud põgenikke ülejäänud liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel ning mitmed Euroopa poliitikud ja EL-i ametnikud on kutsunud üles nimetatud liikmesriike nende blokeerimistaktika eest sanktsioneerima.

Ka Merkeli peamine konkurent septembrikuistel valimistel, sotsiaaldemokraatide juht ja europarlamendi endine president Martin Schulz on kutsunud Brüsselit üles põgenike ümberjagamisest keelduvate riikide suhtes karmimat hoiakut võtma ning vähendama nendele riikidele mõeldud EL-i toetusi, vahendasid EUobserver ja Politico.

Merkel aga ütles esmaspäeval antud intervjuus, et "lunaraha maksmine" selles kontekstis ei toimi, ning ta tegi selgeks, et eelistab sanktsioonidele läbirääkimiste jätkamist.

Samas tunnistas ta, et peab migratsioonikvootidest keeldumist kahetsusväärseks, ning lubas, et ei jäta seda teemat ka edaspidi tähelepanuta.

Kaitsekulutuste tõus ei tule sotsiaalvaldkonna arvelt

Intervjuus lubas Merkel ka seda, et tema poolt plaanitav kaitsekulutuste tõstmine ei tekita kärpeid sotsiaalvaldkonnas.

Samuti lükkas ta tagasi sotsiaaldemokraatide kriitika, justkui oleks otsus riigikaitsele rohkem kulutada ning tõsta kaitsekulutused NATO poolt soovitud kahele protsendile SKP-st mingi "järeleandmine" USA presidendile Donald Trumpile.

Merkel välistas valimiste-eelse koalitsiooni loomise

Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) juht Merkel välistas intervjuus võimaluse, et tema erakond ja Baieri sõsarpartei Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) sõlmivad juba enne valimisi kellegagi koalitsiooni.

Merkel peab pärast valimisi võimalikuks erinevaid koalitsioone, kuid kinnitas, et paremäärmusliku erakonnaga Alternatiiv Saksamaale (AfD) või vasakäärmusliku Vasakparteiga (Die Linke) ta ühte koalitsiooni ei lähe.

Hetkel on Saksamaad valitsemas nn suur koalitsioon ehk ühes valitsuses on koos Merkeli partei ja tema kõige suuremad konkurendid sotsiaaldemokraadid (SPD).

Merkel andis mõista, et kuigi ta sellise olukorra jätkumist ei välista, on tema eelistuseks pärast valimisi sõlmida uus koalitsioonileping kas paremliberaalse Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP) või rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen) või mõlemaga.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on CDU/CSU toetus 38 protsenti. Teisel kohal on SPD 23 protsendiga.

Seega kõige huvitavam võitlus valimistel saab olema kolmanda koha pärast.

Hetkel on 10 protsendiga kolmandal kohal Vasakpartei, kellele järgnevad rohelised, immigratsioonikriitiline protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja FDP - kõik kolm kaheksa protsendi suuruse toetusega.