Soome riiki ja sealset õigussüsteemi on Ungari võimupartei Fideszi kontrolli all olevas meedias ning ka peaminister Viktor Orbani enda poolt viimasel ajal teravalt kritiseeritud. Tõenäoliselt on retoorika suures osas ajendatud asjaolust, et Budapesti suhted Euroopa Liiduga on hetkel keerulised ning Soome on parajasti eesistujariigiks ning sealne valitsus on tõstnud esile ka Budapesti ärritavad teemad nagu õigusriik ning meediavabadus.

Soomes on mitmed analüütikud, näiteks Välispoliitika Instituudi juht Teija Tiilikainen leidnud, et kui mingit vastureaktsiooni ei tule ning Ungari oma kriitikat jätkab, võib Soome usutavus kannatada, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

President Niinistö sõnul tutvus ta Orbaniga juba 1990. aastatel.

"Tookord esines ta väga koostööaltina. Hiljem on ta oma joont muutnud. Mina oma kõrvu väga ei liigutaks selle peale, mida ta räägib. Võib olla seda ta vaid ootabki. Üle kogu Euroopa tuntakse tema kombeid ja stiili, ega selle pärast pole keegi eriti õngekonksu alla neelanud," rääkis Soome president ajakirjanikele Maarianhamina linna külastades.

Soomes on Ungari retoorikat enda sõnul mõistnud opositsioonierakond Põlissoomlased.

"See, et Ungari on teinud Soome suhtes kriitikat, on mõistetav selles valguses, et Soome valitsus ja peaaegu kõik siinsed parteid on olnud Ungari vastu väga agressiivsed," ütles Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho augusti alguses uudisteagentuurile STT:

President Niinistö sõnul on Soome parlamendis eriarvamusi välispoliitika teemal nii nagu ka teistes Euroopa parlamentides. "Paistab, et Põlissoomlased näevad Orbani poliitikas endale meelepäraseid jooni ning seda nad ka ütlevad," nentis riigipea.

Ungari valitsusmeelne meedia asus juulis taas Soomet ründama 

Juuli keskel pälvisid Ungari meedias taas tähelepanu Soomega seotud teemad ning Helsingi aadressil tehti mitmeid teravaid etteheiteid.

Kriitikalaine sai alguse, kui võimuerakonna Fidesz kontrolli all olev ajaleht Origo avaldas mitmeid kriitilisi artikleid Soome meedia ja õigussüsteemi kohta. Artiklites väljendati muuhulgas muret Soome õigusriigi ja meediavabaduse pärast.

Sarnane toon jätkus ka valitsuse poolt ülal peetud ingliskeelses blogis About Hungary. Artikli "Ma pakun, et seda sa Soome kohta ei teadnud" autoriks oli märgitud Zoltan Kovacs, kes peaministri büroo rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni riigisekretär, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Artiklis väidetakse muuhulgas, et Soome meediamaastiku mitmekesisus on tõsises ohus, et Soomel ei ole põhiseaduskohut ning et Soome õigussüsteemi iseseisvus on olematu. "Nad jutlustavad veest, kuid joovad veini," viitab Kovacs soomlaste väidetavale silmakirjalikkusele.

Kovacs tekitab artiklis muljet, et hoopis Soome on süüdi asjades, milles Helsingi ja mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid kaasaegset, peaminister Viktor Orbani juhitud Ungarit süüdistavad.

"Soome on loomulikult jätkanud väära informatsiooni jagamist, et Ungari meedia ei ole vaba ja et see on muserdatuna valitsuse poolt juhitud. Väide ei toetu tugevatele tõenditele, kuid on ka veider, et see [kriitika] tuleb Soomelt, mille meedia on peamiselt nelja kontserni käes," kirjutatakse artiklis.

Artikli väide tugineb Euroopa Liidu poolt rahastatava organisatsiooni Centre for Media Pluralism and Media Freedom (CMPF) 2017. aasta raportile, kus aga tegelikult räägitakse võimalikest ohtudest tulevikus, kui väikeses riigis on suurem osa väljaandeid nelja suure meediakontserni valduses. Sisu poolest märgib sama raport, et Soome meedia on poliitilistest otsustest üsnagi vaba.

Seevastu CMPF-i raport Ungari kohta on väga kriitiline ja seal tuuakse esile, et erameedia on väga tugevalt valitsusele lähedal seisvate oligarhide kontrolli all, avalikku meediat piirab hulk seadusi ning Ungari meedia mitmekesisus on valitsuse sekkumise tõttu kannatanud.

Ka paljude teiste meediavabadust käsitlevate raportite kohaselt on Soome paremate riikide seas, Ungari on aga tabelites aastatega üha madalamale kukkunud. Eriti märkimisväärne on see, et inimõigusorganisatsiooni Freedom House iga-aastases raportis maailma riikide poliitilistest ja kodanikuvabadustest oli sel aastal esmakordselt ka üks Euroopa Liidu riik hinnatud vaid "osaliselt vabaks" ning selleks riigiks oli just nimelt Ungari.

Tegemist ei ole esimese korraga, kui Ungari valitsusmeelne meedia Soome vastu rünnakule asub. Näiteks käesoleva aasta jaanuaris nimetati Ungari ringhäälingu saates Soome tollast peaministrit Juha Sipilät "migrantidest vägistajate toetajaks", kes "sülitab näkku oma rahvale".

Juulikuised rünnakud Ungari riigimeedia poolt on aga ilmselt seotud asjaoluga, et Soome näol on hetkel tegu EL-i eesistujariigiga, ja sellega, et sotsiaaldemokraadist Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen lubas Ungari õigusriiki puudutavad teemad tuua esimest korda liikmesriikide ministrite lauale.

Peaminister Viktor Orbani valitsust on Euroopas juba aastaid süüdistatud autoritaarsuses, liigses Kremli-sõbralikkuses, meediavabaduse piiramises ning muudes EL-i liikmele ebasobivates sammudes. Seetõttu on Budapestil tekkinud ka tõsine vastasseis Brüsseliga ning eelmise aasta septembris kiitis ka Euroopa Parlament heaks resolutsiooni, milles kutsuti üles alustama Ungari vastu õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust.

Soome välisminister Pekka Haavisto on viimaste Soome-vastaste retoorikapuhangute kohta öelnud, et tegu ei ole normaalse suhtlusega kahe Euroopa Liidu liikmesriigi vahel.