"Ungari poolt esitatud süüdistuste taga paistab olevat mõte, et parim kaitse on rünnak. See ei ole normaalne suhtlus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel," nentis Rohelist Liitu esindav minister Ylele.

Soome suursaatkond Budapestis on proovinud kohaliku meedia väiteid parandada muuhulgas osaledes Twitteri-arutelus.

Haavisto sõnul mõjutab teema ka EL-i laienemist

Soome on Euroopa Liidu eesistujariigina tõstnud esile ka Poola ja Ungari probleemid seoses nende riikide õigussüsteemi poliitilise sõltumatusega.

Haavisto märkis, et EL eeldab liituda soovivatelt Lääne-Balkani riikidelt nagu näiteks Serbia, Põhja-Makedoonia ja Albaania reforme, et need riigid täidaksid liidu tingimusi. "Kui meie seas on liikmesriike, mis ühistest väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest kinni ei pea, on raske seda nõuda ka uutelt liikmekandidaatidelt," lisas ta.

Välisministri hinnangul tuleb Soome eesistumise lõpuks ehk detsembriks alustada liitumiskõnelusi vähemalt ühe kandidaatriigiga.

Ungari valitsusmeelne meedia asus juulis taas Soomet ründama 

Juuli keskel pälvisid Ungari meedias taas tähelepanu Soomega seotud teemad ning Helsingi aadressil tehti mitmeid teravaid etteheiteid.

Kriitikalaine sai alguse, kui võimuerakonna Fidesz kontrolli all olev ajaleht Origo avaldas mitmeid kriitilisi artikleid Soome meedia ja õigussüsteemi kohta. Artiklites väljendati muuhulgas muret Soome õigusriigi ja meediavabaduse pärast.

Sarnane toon jätkus laupäeval ka valitsuse poolt ülal peetud ingliskeelses blogis About Hungary. Artikli "Ma pakun, et seda sa Soome kohta ei teadnud" autoriks oli märgitud Zoltan Kovacs, kes peaministri büroo rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni riigisekretär, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Artiklis väidetakse muuhulgas, et Soome meediamaastiku mitmekesisus on tõsises ohus, et Soomel ei ole põhiseaduskohut ning et Soome õigussüsteemi iseseisvus on olematu. "Nad jutlustavad veest, kuid joovad veini," viitab Kovacs soomlaste väidetavale silmakirjalikkusele.

Kovacs tekitab artiklis muljet, et hoopis Soome on süüdi asjades, milles Helsingi ja mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid kaasaegset, peaminister Viktor Orbani juhitud Ungarit süüdistavad.

"Soome on loomulikult jätkanud väära informatsiooni jagamist, et Ungari meedia ei ole vaba ja et see on muserdatuna valitsuse poolt juhitud. Väide ei toetu tugevatele tõenditele, kuid on ka veider, et see [kriitika] tuleb Soomelt, mille meedia on peamiselt nelja kontserni käes," kirjutatakse artiklis.

Artikli väide tugineb Euroopa Liidu poolt rahastatava organisatsiooni Centre for Media Pluralism and Media Freedom (CMPF) 2017. aasta raportile, kus aga tegelikult räägitakse võimalikest ohtudest tulevikus, kui väikeses riigis on suurem osa väljaandeid nelja suure meediakontserni valduses. Sisu poolest märgib sama raport, et Soome meedia on poliitilistest otsustest üsnagi vaba.

Seevastu CMPF-i raport Ungari kohta on väga kriitiline ja seal tuuakse esile, et erameedia on väga tugevalt valitsusele lähedal seisvate oligarhide kontrolli all, avalikku meediat piirab hulk seadusi ning Ungari meedia mitmekesisus on valitsuse sekkumise tõttu kannatanud.

Ka paljude teiste meediavabadust käsitlevate raportite kohaselt on Soome paremate riikide seas, Ungari on aga tabelites aastatega üha madalamale kukkunud. Eriti märkimisväärne on see, et inimõigusorganisatsiooni Freedom House iga-aastases raportis maailma riikide poliitilistest ja kodanikuvabadustest oli sel aastal esmakordselt ka üks Euroopa Liidu riik hinnatud vaid "osaliselt vabaks" ning selleks riigiks oli just nimelt Ungari.

Tegemist ei ole esimese korraga, kui Ungari valitsusmeelne meedia Soome vastu rünnakule asub. Näiteks käesoleva aasta jaanuaris nimetati Ungari ringhäälingu saates Soome tollast peaministrit Juha Sipilät "migrantidest vägistajate toetajaks", kes "sülitab näkku oma rahvale".

Juulikuised rünnakud Ungari riigimeedia poolt on aga ilmselt seotud asjaoluga, et Soome näol on hetkel tegu EL-i eesistujariigiga, ja sellega, et sotsiaaldemokraadist Euroopa asjade minister Tytti Tuppurainen lubas Ungari õigusriiki puudutavad teemad tuua esimest korda liikmesriikide ministrite lauale.

Peaminister Viktor Orbani valitsust on Euroopas juba aastaid süüdistatud autoritaarsuses, liigses Kremli-sõbralikkuses, meediavabaduse piiramises ning muudes EL-i liikmele ebasobivates sammudes. Seetõttu on Budapestil tekkinud ka tõsine vastasseis Brüsseliga ning eelmise aasta septembris kiitis ka Euroopa Parlament heaks resolutsiooni, milles kutsuti üles alustama Ungari vastu õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust.