Poola ja Euroopa vastasseis lahvatas rändekriisi ja pagulaskvootidega, millele Poola vastu seisab. Teiseks on autoritaarsusele suuna võtnud võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) asunud allutama kohtuvõimu, vahendas "Välisilm".

Parteil on laialdane toetus ühiskonnas suuresti heldete sotsiaaltoetuste tõttu, mis on leevendanud paljude Poola perede vaesust. Selle kõrval ei tundu jutt võimude lahususest paljudele enam kõige olulisem. Võimu tsementeerimisel ei ole tagasiteed.

"Nii et võimupartei tahab võtta kõik ja Euroopa Liit hakkas segama. Ma arvan, et sellepärast Õigus ja Õiglus tahab näidata Poola inimestele, et Euroopa Liit on midagi välist, ja seda, et nemad seal Brüsselis tahavad meid juhtida, nad tahavad meile öelda, mida teha, me ei taha seda lubada," rääkis Varssavi ülikooli politoloogia instituudi dotsent Renata Mienkowska-Norkiene.

Järjekordne vaatus Poola ja Euroopa Liidu tülis rullus lahti Poola ja Valgevene piiril asuvas Białowieża metsas. Sellest, kuidas saada hakkama üraskirünnakuga looduskaitsealuses metsas, on looduskaitsjatel Poola riigist väga erinev arusaamine.

Unikaalses ja haruldases põlismetsas elavad euroopa piisonid ja see on võetud kaitse alla Natura 2000 alana. Metsa laastab kuusekooreürask ja valitsus on otsustanud metsa mõningal määral maha võtta.

Looduskaitsjate hinnangul tuleks looduskaitsealusel alal lasta aga ise taastuda. Euroopa Komisjon käib Poolaga selles asjas kohut.

Poola Greenpeace'i hinnangul rikub riik ka praegust ajutist raiekeeldu.

"See, mida me siin näeme, on see, et puud on maha võetud ja ette valmistatud müümiseks. Sellepärast me siin olemegi - me leiame, et see on tõend, et riik rikub Euroopa Kohtu ajutist keeldu," rääkis Poola Greenpeace'i direktor Robert Cyglicki.

Keskkonnaministeerium kinnitas oma kirjalikus vastuses, et nende tegevus jääb Euroopa Kohtu piirangu raamesse.

See on vaid üks paljudest Varssavi ja Brüsseli tülidest. Analüütikute hinnangul on vastandumine valitsuse strateegia.

"Jarosław Kaczyński Õiguse ja Õigluse partei (PiS) usub, et Poola mitte üksnes ei pea üle võtma Lääne-Euroopa standardeid, vaid leidma oma arengutee, mis teeniks paremini Poola huvisid. Ma nimetaksin seda Poola sise- ja välispoliitika deeuropaniseerimiseks," rääkis Euroopa välissuhete nõukogu Varssarvi büroo direktor Pjotr Buras.

Analüütikute hinnangul on opositsiooni tegevus olnud väga nõrk, mis on samuti valitsusele tegutsemisruumi juurde andnud.

"Programm on meil nüüd üsna lihtne. Poola oli kasvuteel viimasel kaheksal aastal ja seda tänu Euroopa Liidule. Ma arvan, et kogu opositsiooni eesmärk on olla euroopalikumad, kasutada Euroopa Liidu raha sihipäraselt ja meil on veel aega valmistuda valimisteks," rääkis Poola seimi Euroopa asjade komisjoni aseesimees Agnieszka Pomaska.

Analüütikud arvavad, et vaadates võimupartei populaarsust, siis ilmselt jäävad nad Poolas võimule siiski pikemaks ajaks.

Analüütikute hinnangul Poola marginaliseerub Euroopa Liidus või läheb euroliit ise ära, osa riikidest hakkab tegema lihtsalt tihedamat koostööd näiteks euroalas või julgeoleku alal või rändekriisis.

"Raha hakkab seal olema, solidaarsus hakkab seal olema, koostöö hakkab seal olema ja poliitiline võim hakkab seal olema. EL-i liikmesus, mis meil on praegu, muutub oluliselt vähemväärtuslikuks kui täna. See tähendab, et Poola jääb EL-i liikmeks nagu me seda täna tunneme, aga see EL, mis tõesti loeb poliitilise mõju tähenduses, on kuskil mujal ja meie sinna ei kuulu," tõdes Euroopa välissuhete nõukogu Varssavi büroo direktor Pjotr Buras.

Kazimiers Poplawskiga toimetab poolakeelset veebilehte, mis räägib Eestis ja teistes Balti riikides toimuvast. Tema hinnangul kaotab Poola võimekuse rääkida Euroopas valjul häälel kogu piirkonna jaoks olulistest teemadest.

"Meil on palju infrastruktuuri projekte, nagu Rail Baltic, Via Baltica, olulised gaasi- ja elektriühendused ja julgeolekumured Ida-Euroopas. See võib mõjutada kõiki neid teemasid," ütles Przeglad Baltycki peatoimetaja Kazimiers Poplawski.