Brüssel rakendab Poola kohtureformi tõttu enneolematut meedet ({{commentsTotal}})

{{1513758600000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon käivitas kolmapäeval õigusriigialaseid rikkumisi käsitleva Euroopa Liidu lepingu 7. artikli, mille tulemusena võivad Poolat ees oodata sanktsioonid.

Komisjoni asepresident Frans Timmermans ütles, et Poolas viimase kahe aasta jooksul vastu võetud 13 seadust on loonud olukorra, kus valitsus "saab süstemaatiliselt sekkuda kohtuorganite koosseisu, võimu, juhtimisse ja toimimisse".

Poola uudisteagentuuri PAP teadet artikkel seitsme käivitamise kohta kinnitas ka Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro, kes võttis oma sõnul otsuse rahulikult vastu, ja kinnitas, et Poola on seaduskuulekas riik.

Tegemist on pretsedenditu otsusega, sest Komisjon ei ole seda artiklit kunagi varem rakendanud, ning sellega võib Poola valitsus jääda ilma oma hääleõigusest, vahendasid varem ERR-i teleuudised ja Politico.

Komisjoni otsus ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid

Samas ei tähenda 7. artikli kasutamine ilmtingimata seda, et näiteks Varssavi hääleõigust piirama hakatakse.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatmiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari asepeaminister juba teatas, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Morawiecki: Varssavi ja Brüsseli vahel on vaja avatud ja ausat dialoogi

Poola peaminister Mateusz Morawiecki on valmis Euroopa Komisjoniga tuleva aasta januaris õigusriigi teemadel rääkima, ütles valitsuse pressiesindaja Joanna Kopcinska.

Jaanuaris peaks Poolat külastama Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Peaminister rõhutas varem Twitteris, et justiitsreform on Poolale vajalik ning Varssavile läheb õigusriigi põhimõtete järgimine sama palju korda kui ülejäänud Euroopa Liidule.

Morawiecki märkis, et Poola ja Euroopa Komisjoni vahel on vaja avatud ja ausat dialoogi.

Tusk: Poola rahvusvahelise maine hävitamine peab lõppema

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja ja Poola endine peaminister Donald Tusk ütles kommentaariks, et Poolat nähakse praegu Euroopa Liidu lõhestava jõuna ning seetõttu on oluline, et lõppeks Varssavi rahvusvahelise maine hävitamine.

Tusk, kelle suhtes on praegune Poola valitsus teravat kriitikat teinud, ütles ka seda, et tõenäoliselt lähiajal mingeid sanktsioone Varssavi vastu siiski ei tule.

Endine peaminister nentis, et Euroopa Komisjoni otsus on tingitud valitsuse poliitikast "seada võimud seadusest kõrgemale".

Tuski sõnul on Poola valitsus kohtu sõltumatusele sisuliselt lõpu teinud.

Poola välisministeeriumi väitel on EL-i surve poliitiline

Poola taunis kolmapäeval Euroopa Komisjoni otsust käivitada õigusriigialaseid rikkumisi käsitlev Euroopa Liidu lepingu artikkel seitse, mille tulemusena võivad Poolat ees oodata sanktsioonid.

"Poola taunib Euroopa Komisjoni otsust käivitada artikkel seitsmes ette nähtud protseduur, mis on olemuselt poliitiline, mitte õiguslik," ütles välisministeerium avalduses ja hoiatas, et see võib kahjustada vastastikust usaldust.

Poola peaminister eeldas, et Brüssel selle sammu astub

Poola uus peaminister Mateusz Morawiecki ütles 14. detsembril Brüsselis, et eeldab Euroopa Liidult seninägematud sanktsioone Varssavi vastu.

Erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) juhitud valitsuse tegevus on Brüsseli kõrgendatud tähelepanu all kohtureformide tõttu, mis Euroopa Liidu hinnangul kujutavad endast ohtu Poola õigusriigile. Euroopa Komisjon on Poola valitsust hoiatanud 7. artikli kasutamise teemal juba aasta aega.

7. artikli esimese astme rakendamiseks peab selle poolt hääletama neli viiendikku Euroopa Liidu Nõukogust ning ametnike hinnangul on see saavutatav ka siis, kui Poola lähimad liitlased nagu Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia vastu hääletavad.

Diplomaatilised allikad on tunnistanud, et kontaktid Brüsseli ja Varssavi vahel on üha harvemaks muutunud. Samuti on uus Poola peaminister rõhutanud, et tema ametisse asumine ei tähenda valitsuse seisukoha muutumist ning vaatlejate sõnul on märgata pigem vastupidist arengut.

"On olnud ettepanekuid ja kutseid Komisjoni poolt, mida pole vastu võetud," selgitas üks läbirääkimistega seotud diplomaat. "Poola poolelt on tulnud keerulisi juriidilis analüüse, mis on tegelikult korranud juba seni teada olevaid valitsuse seisukohti."

Mitmed EL-i ametnikud on nentinud, et nad on praeguseks muud võimalused ammendanud ning ees ootab usalduskriis, kui Varssavi jätkuva vastuseisu järel midagi ette ei võeta.

Samas on teada, et Komisjoni presidendil Junckeril on kavas Poolat jaanuaris külastada. "Nad arutavad justiitsreformi üle," kommenteeris üks Poola diplomaat. Tegemist oleks Junckeri esimese Poola-visiidiga pärast PiS-i võimuletulekut.

Poola parlament jätkas 8. detsembril kohtureformiga

Poola võimupartei enamusega parlament kiitis 8. detsembril heaks vastuolulised reformid, mis opositsiooni ja Euroopa Liidu väitel õõnestavad veelgi kohtuvõimu sõltumatust ja võimude lahusust riigis.

Reformid lubavad parlamendil määrata liikmeid riiklikku kohtunikekogusse, mille ülesanne on kaitsta kohtuvõimu sõltumatust ja jõustada poliitilist kontrolli ülemkohtu üle. Varem valisid kogu koosseisu kohtunikud ise.

Poola valitsuse tegevus on juba saanud kriitikat varasemate kohtureformide tõttu, mis EL-i hinnangul kujutavad endast õigusriigile "süsteemset ohtu".

Uutele reformidele on oodata PiS-i kontrolli all oleva parlamendi ülemkoja ehk senati ja president Andzej Duda heakskiitu.

Ülemkohut puudutav seadus langetab selle kohtunike pensioniiga 70-lt 65-le, et vabaneda enne 1989. aastat kommunistlikule režiimile allunud kohtutes töötanud kohtunikest.

Presidendile jääb õigus lubada kohtunikel erandkorras 70. eluaastani töötada.

Kriitikute sõnul on meede ebaseaduslik, sest kohustab lahkuma ülemkohtu peakohtunikku Malgorzata Gersdorfi, kelle kuuaastasest ametiajast on veel pool järel.

Samuti heidetakse PiS-i valitsusele ette soovi puhastada kohtusüsteem kohtunikest, kelles võimupartei näeb endise liberaalse peaministri Donald Tuski toetajaid.

Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik Nils Muižnieks ütles reedel, et uued reformid "õõnestavad veelgi kohtusüsteemi sõltumatust, allutades selle täidesaatvale ja seadusandlikule võimule, nõrgestades seeläbi veelgi võimude lahusust ja õigusriiki".

Kohtusüsteemi ja kohtunikekogu puudutavate reformide esialgsetele versioonidele pani Duda juulis veto.

PiS asus kohtusüsteemi muutma pärast võimuletulekut 2015. aasta novembris, öeldes, et reformid on vajalikud korruptsiooni vastu võitlemiseks ja endiselt kommunismiperioodist mõjutatud kohtusüsteemi ümberkorraldamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: