"Põhjus, miks nad oma nime ja näoga intervjuusid ei anna, seisneb selles, et võõrleegioniga liitudes jääb meestele alles nende esialgne kodakondsus, kuid nad saavad endale Prantsusmaa passi koos uue nimega. Sellepärast üritame kaitsta leegionäride anonüümsust ja isegi kui nad intervjuu annavad, siis oma nime nad ei ütle ja pildile ei tule," selgitas Waché intervjuus Postimehele.

Küsimusele, kas võõrleegionäridehulgas on ka Venemaa kodanikke, vastas relvaüksuste ülem: "20 protsenti võõrleegioni sõduritest on pärit Ida-Euroopast – Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Serbiast… Aga vastavalt võõrleegioni reeglitele ei diskrimineeri me inimesi rahvuse järgi ja nii võib ühes kompaniis olla Nepali, Brasiilia, Ukraina ja Venemaa kodanikke ning võib-olla on mõni neist olnud varem kokk või suisa professor."

Prantsuse Võõrleegion on 1831. aastal asutatud Prantsuse armee maavägedesse kuuluv üksus, kuhu võetakse Prantsusmaa teenistusse vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest.