Mayga kohtudes kinnitab Macron Prantsuse sõdurite Eestisse naasmist

Neljapäeval kohtuvad Inglismaal Sandhurstis Briti peaminister Theresa May ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Kohtumise oluliseks teemaks on ka julgeolek ning sealhulgas kinnitab Macron ka seda, et Prantsuse sõdurid naasevad 2019. aastal Eestisse brittide juhitud NATO lahingugrupi koosseisu.
Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles neljapäeval pressikonverentsil, et Eestis on kohal Briti raampataljon ja sinna kuulub alati üks NATO liikmesriik lisaks: "Prantsuse valitsus on langetanud otsuse, et 2019. aastal on see jälle Prantsusmaa."
"Poliitiliselt on ülioluline asjaolu, et Prantsusmaa on Euroopa suurriik, tuumariik ja riik, kellega Eesti on ka teinud sõjalist koostööd," lisas Luik.
"See indikeerib Suurbritannia ja Prantsusmaa lähedast poliitilist kontakti. See loob tulevase Brexiti raamides politiilise koostöövormi meie liitlaste vahel," lisas Luik. "Suurbritannia ja Prantsusmaa on USA kõrval need riigid, kellega Eesti on kõige aktiivsemalt kaitsekoostööd teinud."
Eestis asuvas brittide juhitud NATO lahingugrupis on Prantsuse sõdurid juba korra teeninud. Septembri lõpus Eestis toimunud tippkohtumise ajal külastasid May ja Macron ka Tapa kaitseväelinnakut.
Praegu teenivad Eestis asuvas NATO üksuses lisaks brittidele Taani sõdurid. Ühe teenistujaga on esindatud ka Island.
May ja Macroni kohtumisel on mitmeid teemasid
Berkshire krahvkonnas asuvas Sanhursti kuninglikus sõjaväeakadeemias toimuvast kohtumisest võtavad lisaks Mayle ja Macronile osa ka kahe riigi luurejuhid, sest palju tuleb juttu ka terrorismivastasest võitlusest. Mõlemad riigid on viimastel aastatel kogenud ohvriterohkeid terrorirünnakuid. Briti poolelt on kohal MI5, MI6 ja GCHQ juhid, Prantsusmaad esindavad DGSE ja DGSI juhid, vahendavad Politico ja Evening Standard.
May omakorda lubab kohtumisel ka aidata kaasa Macroni initsiatiivile tõsta Euroopa võimekust stabiliseerida konflikte oma lähipiirkonnas. Sisuliselt tähendab see näiteks seda, et Suurbritannia toetab Prantsusmaa terrorirühmituste vastaseid operatsioone Aafrika põhjaosas, peamiselt Saheli piirkonnas. Näiteks saadab Ühendkuningriik Malisse prantslastele appi kolm Chinooki helikopterit ja umbes 50 sõdurit.
Tuleviku eesmärgiks oleks, et kaks riiki, mis teevad üha rohkem sõjalist koostööd, suudaksid 2020. aastal panna välja ühise 10 000 sõduriga ekspeditsiooniväe.
Kindlasti arutavad kahe riigi juhid ka pikemat aega vaidlusi põhjustanud küsimust, kuidas rahastada piirikontrolli La Manche'i väina mõlemal kaldal. Prantsusmaa on korduvalt nõudnud, et Suurbritannia annaks suurema panuse, et kontrollida olukorda Calais' linna lähistel, kuhu kipub kogunema palju Briti saartele pürgivaid migrante. Briti ametnikud kinnitasid enne kohtumist, et Londonil on kavas selleks otstarbeks eraldada umbes 50 miljonit eurot.
Tõenäoliselt tuleb jutuks ka Brexit, kuid ametnike sõnul on eesmärgiks rõhutada pigem tugevaid kahepoolseid suhteid, mis jäävad püsima ka pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidus.
Kahe riigi meedias on aga palju tähelepanu pälvinud ka see, et Prantsusmaa president annab oma heakskiidu plaanile anda Suurbritanniale laenuks ajalooline Bayeux' vaip.
Toimetaja: Laur Viirand