USA-s California osariigis, umbes tunnise autosõidu kaugusel San Franciscost, innovatsiooni sümbolina tuntud Ränioru südames, asub Stanfordi ülikool. Siinse Hooveri instituudi ühes nurgatoas töötab alates jaanuarist küberjulgeoleku külalisteadurina Eesti eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves, vahendas "Aktuaalse kaamera" nädalalõpulisa "Nädal".

Ajakirjanik Maria-Ann Rohemäe uuris Ilveselt, mida üliõpilased või noored inimesed temalt küsivad, kui ta räägib neile pisikesest imeriigist nagu Eesti.

"Esiteks nad tulevad ja otsivad mind üles, sest nad on juba jõudnud sellele järeldusele, et on selline koht ja siis tulevad konkreetselt minu juurde - et uurin seda või teen oma magistritööd sel alal. Mul on siin üks antropoloog, kes tahab uurida digiriigi Eesti antropoloogiat," rääkis Ilves.

Regulaarseid loenguid Ilvesel Stanfordis ei ole, kuid pidevalt tuleb kirjutada artikleid ning aegajalt osaleda ka ülikoolis toimuvatel seminaridel.

Vahel on võimalus tervitada ka Eesti poliitikuid, kuid enamiku ajast veedab Ilves välisreisidel või konverentsidel ning selgitab Eesti näitel, kuidas luua turvalist digikeskkonda. Hiljuti külastas ta Uruguayd, kus olid kohal veel Panama, Mehhiko, Argentina ning Peruu digispetsialistid.

"Siis selgus mulle, et Panama on lihtsalt üks ühele võtnud üle Eesti X-tee ja praegu rakendab seda," märkis Ilves.

Ilves pälvis tänavu digitaalse riigi loomise eest Bertelsmanni fondi Reinhard Mohni auhinna. Sellega tunnustatakse sotsiopoliitiliste probleemide lahendamiseks kasutatud uuenduslikke lähenemisi, mida oleks võimalik ka Saksamaal proovida.

Eesti ID-kaardi turvariski avalikustamise järel oli Ilvese selge seisukoht, et meie e-riigi maine ei ole ohus, sest kõik süsteemid toimivad ning tegemist on vaid kiibi tehnilise probleemiga.

Ilvese sõnul leiavad paljud välismaalased, et digiriigi loomine sõltubki tehnoloogiast, kuid tegelikult ei ole see tõsi - oluline on hoopis seadusandlik aluspõhi.

"Näiteks Jaapan ja Saksamaa, neil on ID-kaardid olemas, aga kui nad ei julge võtta seda sammu, et teha see kohustuslikuks ja universaalseks, et see oleks seotud rahvastikuregistriga ning saab sellega mingit juriidilist tähendust ka, siis see ei arene," arvas Ilves.

Ilves pole nõus arvamusega, et Eesti e-riigi valemit ei ole võimalik suurriikides rakendada ning toob näiteks hiljutise kohtumise praegu Marylandi kuberneriks kandideeriva Alec Rossiga, kes töötas Hillary Clintoni innovatsiooninõunikuna, kui too oli välisminister.

Ilvese sõnul lubas Ross kubernerivalimisi võites kohe ellu viia Eesti süsteemi oma osariigis.

USA-s keskendub Ilves peale digivaldkonna ka julgeolekupoliitikale ning tema sõnul võetakse temaga ühendust neli-viis korda nädalas, et küsida Venemaa-Valgevene suurõppuse Zapad kohta või paluda kommentaari mõnele avaldusele, mille tegi USA president.

Suvel, enne asepresident Mike Pence'i visiiti, uuris väljaanne Politico Ilveselt, miks külastavad Ameerika tipp-poliitikud just Eestit.

"USA puhul on väga konkreetne üks asi ja see on see kaks protsenti SKT-st, mis läheb kaitsele. Väga lihtne. Ja ma eeldan, et see eelis, mis meil praegu on, kaob, kui teised riigid hakkavad ka kulutama nii palju, aga see ei ole nagu maine, see ei ole promo küsimus," arvas Ilves.

Ilves on Stanfordi ülikoolis veel umbes aasta, kuid praegu ta ei tea, mida ta pärast seda edasi teeb, kuid on samas kindel, et tööd jätkub.

"Keegi rääkis, et ma ei ole puhkust saanud üle aasta. Ma ütlesin, et ma ei ole puhkusel käinud vist umbes 1989. aastast saati. Ma ei tea. No, see ei huvita mind. Mulle pigem meeldib tegeleda kogu aeg asjadega," kinnitas Ilves.

Eriti meeldib Stanfordi juures Ilvesele see, et saab sõita bussiga, Tallinnas pole presidendi jaoks ühistranspordiga liiklemine niisama lihtne.