"Eestil ei ole [Euroopa Liidu rändekava raames võetud] kohustuse täitmisega mitte mingeid probleeme. Käitume vastavalt olukorrale ning menetleme vastavalt sellele, kas on sobivaid kandidaate või mitte," ütles siseminister Andres Anvelt BNS-ile.

Viimase nelja kuu jooksul on Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda, kokku 11 inimest. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.

Suvel viisid Eesti ametnikud Türgis läbi järjekordse menetlusmissiooni, kuid osa inimestest, kelle toimikud esitati, loobus Eestisse tulemast ning ülejäänud ei kvalifitseerunud ümberasustamiseks. Kuna järgmine menetlusmissioon Türki on kavandatud hilissügiseks, pole ka sellest riigist lähiajal kvoodipagulasi Eestisse tulemas.

"Meie jaoks on kõige tähtsam tagada enda avalik kord ja turvalisus," sõnas Anvelt ja tõi esile, et Eesti oli üks esimesi riike Euroopas, kes kehtestas reegli, et vastuvõtja esindajad viivad kandidaatidega läbi oma intervjuud.

"Nüüd on hakanud seda järgima paljud teised riigid," märkis siseminister. "Teisalt tuleb meeles pidada, et Eesti on demokraatlik õigusriik ja me ei too kedagi vägisi siia, vaid tulevad ikka need, kes tahavad Eestisse tulla."

Iga otsus on individuaalne

Anvelt toonitas, et kvoodipagulaste vastuvõtmine ei ole plaanimajandus. "Jätkame oma tööd tavapärases tempos. Kui meile antakse toimikuid, siis vaatame, kas inimesed sobivad meile vastuvõtmiseks ning kas nad on ka nõus Eestisse tulema," ütles ta. "Väga palju sõltub sellest, kas meile üldse esitatakse toimikuid ja mis nende sisu on."

"Meil on tavapärane rutiinne protsess ning kuulume oma ümberpaigutamise arvudelt Euroopa keskmikku," ütles Anvelt, täpsustades, et Eesti on oma ümberpaigutamise osast täitnud 42,9 protsenti. "See on reaalsus ning Euroopa seniste arengute puhul tubli keskmine. Euroopast meile etteheiteid ei ole olnud," ütles ta.

Anvelt märkis, et Eesti pidas üle aasta läbirääkimisi Itaaliaga, et saata sellesse riiki oma menetlusmissiooni. "Nüüd saame ka seal [Itaalias] tegutsema asuda.Jätkame ka ümberasustamisega Türgist, kus Eesti jaoks sobivate inimeste leidmine on tihtipeale raskemgi, kui on seni olnud Kreekas," ütles minister.

Kreeka tegevus on lahtine

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Liana Roosmaa ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et pole teada, kas ja millal Kreeka jätkab praegust põgenike ümberpaigutamist. Tema sõnul on suurem osa Kreekas viibivatest põgenikest kas juba ümber paigutatud, ootavad ümberpaigutamist või on otsustatud nende Kreekasse jätmine.

Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.

Kuna hetkest, mil Eesti esitab palve esitada menetluseks pagulaste toimikud, võtab ümberpaigutamise ja -asustamise menetlusprotsess aega umbes kaks kuud. Seetõttu ongi viimase nelja kuu jooksul Eestisse jõudnud vaid kaks kvoodipagulaste perekonda.

Septembris on kavas saata menetlusmissioon Itaaliasse, kus viiakse läbi vestlused kokku kuue inimesega. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti viib menetluse läbi Itaalias kohapeal.

Eesti on pidanud Itaaliaga läbirääkimisi alates ümberpaigutamise algusest. Kokkulepet takistas asjaolu, et Itaalia ei ole nõustunud intervjuude läbiviimisega kohapeal, nagu seda Eesti esindajad teevad Kreekas ja Türgis.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest. Neist kokku 84 kas ei viibi Eestis või on Eestist lahkunud ning Eestisse on jäänud 77 kvoodipagulast.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.