Ministeerium: pagulaste kohanemist Eestis saab hinnata mitme aasta pärast
Kvoodipagulaste kohanemise edukust Eestis saab hinnata alles mitme aasta pärast, ütles sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag.
Ajakiri Time avaldas hiljuti artikli kahest Süüria pagulasest, kes saadeti 2016. aasta sügisel Kreeka põgenikelaagrist Eestisse. Pagulased rääkisid sel suvel Time'ile, et lahkuvad Eestist, kuna nende korter Põlvas ei vastanud ootustele, samuti tundsid puudust oma rahvus- ja usukaaslastest ning pereisa ei leidnud tööd. Saksamaal on pere enda sõnul õnnelikum.
Triin Raag tõdes "Ringvaates", et pagulastes tekkiv pettumus on üsna normaalne, kuna siin on teine keskkond ning pole oma kogukonda.
Seda, kas riik peaks paigutama pagulased väikelinnade asemel suurematesse linnadesse nagu Tallinn ja Tartu, on ministeerium Raagi sõnul ka arutanud. Ta märkis, et Põlva pagulaste lugu on üsna silmapaistev, kuid on ka veel väiksemaid omavalitsusi, kust pagulased pole lahkunud.
Põhjused võivad olla tema sõnul nii kohalikus kogukonnas kui ka pagulastes endis ehk kas neil on jõudu ja tahtmist ennast uues ühiskonnas üles ehitada.
Pea pooled kvoodipagulastest, kes Eestisse on vastu võetud, on riigist lahkunud.
Raagi hinnangul ei saa aga öelda, et pagulaste vastuvõtmise protsess oleks täiesti läbi kukkunud.
"Me oleme tänaseks kokku vastu võtnud 175 inimest. Neist veidi üle poole on Eestis ja neist omakorda pooled on lapsed. Neist päris paljud on ennast sisse seadnud selles mõttes, et lapsed käivad koolis, lasteaias, vanematel on töökohad, küll mitte kõigil, aga osal neist. Päris kindlasti on nende seas neid, kes näevad, et nad on valmis ja võimelised siin ennast uuesti üles ehitama, leidma töökoha," selgitas Raag.
"Arvan, et neil, kes tahavad võimalust kasutada, ei ole see protsess kindlasti läbi kukkunud," lisas ta.
Raagi sõnul on Eestis seoses kvoodipagulastega ka mitu edulugu. Vähemalt kaks perekonda on asutanud oma toitlustusettevõtte, üks inimene töötab restoranis abikokana. Raagi hinnangul saab edulooks pidada ka neid Eestis lühikest aega elanud pagulasi, kes on valmis tegema vabatahtliku tööd.
Raag rääkis saates, et valmidus kohaneda uues ühiskonnas, tuleb ikkagi inimese enda seest.
"Kui on soov olla koos enda teiste pereliikmetega, sõprade-tuttavatega, kes paraku pole Eestis, vaid teistes Euroopa Liidu riikides, siis see võib olla kindlasti takistuseks. See on kindlasti liikumapanev jõud," ütles ta.
"Ja kas me saame seda praegu üldse hinnata? Kõige kauem Eestis olnud pere on siin olnud poolteist aastat, mis on suhteliselt lühike aeg. Kas selle aja jooksul saab hinnata seda, kas inimene on kohanenud või mitte. Usun, et päris edukust saame hinnata päris mitme aasta pärast," rääkis Raag.
Hirm pagulaste ees on taandunud
Vastates saatejuhi küsimusele, kas eestlased on moslemite ja pagulaste vastased nagu on avalikkusest mulje jäänud, ütles Raag, et veel paar aastat tagasi oli inimeste reaktsioon pagulastele väga tugev, kuid praegu on suuremad emotsioonid maha rahunenud.
"Kindlasti võidakse vaadata järele naisele, kes kannab pearätti, sest ta eristub meie tänavapildis ja võib-olla aeg-ajalt ka öeldakse midagi, aga /.../ pigem suurem hirm on praeguseks natuke tagasi tõmbunud," sõnas ta.
Toimetaja: Merili Nael