Umbes nädala kestva menetlusmissiooni jooksul viiakse läbi intervjuud kokku viie Türgis viibiva Süüriast pärit perekonna liikmetega, ütles siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Liana Roosmaa BNS-ile. Neis perekondades on kokku 24 liiget.

Juhul, kui mõni neist perekondadest kvalifitseerub ümberpaigutatavaks ning see pere on nõus Eestisse tulema, jõuaksid nad Eestisse eeldatavalt aasta lõpus.

Septembri lõpus viisid Eesti menetlejad esmakordselt läbi usutlused ümberpaigutatavate põgenikega Itaalias. Eesti ametnikud viisid läbi usutlused kuue põgenikuga. Itaalias viibivate põgenike menetlused ei ole veel lõpule jõudnud.

Kreeka ametivõimud ei ole Eestile menetluse läbiviimiseks põgenike toimikuid esitanud maikuust saadik.

Türgist on Eesti valmis vastu võtma kokku kuni 160 inimest. Kokku on Eesti Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 inimest. Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 171 inimest, neist 30 Türgist.

Oktoobri teise poole seisuga on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 17 kvoodipagulaste perekonda ehk kokku 79 inimest. Lisaks neile ei viibi Eestis veel üks kvoodipagulaste pere, kus kokku on kuus liiget. See perekond ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 18 kvoodipagulaste perekonda. Neis on kokku 85 liiget.

Ka on Eestist ametlikult lahkunud üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Saabudes oli perekonnas viis liiget.