Erakondade reitingud: Vabaerakond jääks riigikogu ukse taha
Augustiga võrreldes on erakondade reitingutes kaks suuremat muutust. Vabaerakond ei ületa septembris valimiskünnist, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) seevastu ületab pärast langusperioodi künnise kindlalt.
Septembris tehtud uuringu järgi annaks riigikogu valimistel Vabaerakonnale hääle neli protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kuu aega tagasi oli Vabaerakonna toetus kuus ja kahe kuu eest kaheksa protsenti.
IRLi toetus tõusis septembris kaheksale protsendile, mis tähendab, et erakond jõudis pärast mõõnaperioodi tagasi aprilli toetusega võrdse tulemuseni. Suvekuudel on reiting olnud pidevalt alla kaheksa protsendi, möödunud kuul vaid viis protsenti.
Kõige populaarsem on jätkuvalt Keskerakond, keda toetas septembris 27 protsenti vastanutest. Möödunud kuuga võrreldes kaotas Keskerakond valijaid kahe protsendipunkti võrra.
Reformierakond teine, EKRE tõusis kolmandaks
Reformierakonna toetus on seevastu ühe kuuga protsendipunkti võrra tõusnud - 25 protsendini. Siiski jäädakse eelistuste poolest teisele kohale.
Tõusvas joones liigub ka EKRE valijate hulk. Konservatiivne erakond kindlustas septembris 14-protsendise toetusega kolmanda koha tõustes sotsiaaldemokraatlikust erakonnast (SDE) ette. Augustis jagasid kaks erakonda 12-protsendist toetust. SDE langeb seega neljandale kohale, sest tema toetus septembris ei muutunud.
Vahepeal valimiskünnisele juba päris lähedale jõudnud Eestimaa Roheliste toetus on kahanenud kahele protsendile.
Võrreldes valitsuskoalitsiooni ja opositsioonierakondade summaarset toetust, on väike ülekaal valitsuserakondade poolel: neid toetas 47 protsenti, opositsioonierakondi 43 protsenti.
Kivirähk: Vabaerakond langes, kuna ei kandideeri oma nime all
Turu-uuringute AS-i uuringujuht sotsioloog Juhan Kivirähk põhjendas Vabaerakonna reitingu jäämist valimiskünnise alla sellega, et neid pole kohalike valimiste kampaanias näha, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vabaerakonna juhatuse liige Andres Ammas nõustub, et otsus mitte osaleda kohalike volikogude valimistel partei nime all, võis Vabaerakonna reitingut mõjutada. Vabaerakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes.
"Küllap see võis olla selle reitingu languse põhjus, aga me oleme endas kindlad, me oleme veendunud, et see langus on ajutine ja mõne kuu jooksul peale kohalikke valimisi pöörab see reitingujoon jälle otsa ülespoole," ütles Ammas.
Kivirähki sõnul on Vabaerakonna populaarsuse langus seotud IRL-i reitingu tõusuga.
"Need erakonnad konkureerivad sama elektoraadi pärast ja kui ühte erakonda pole avalikus ruumis näha ja teine on väga aktiivne, siis võib kindlasti valijaskonna poolehoid minna teisele poole üle," selgitas ta.
Ammas vaidleb vastu. Ta usub, et Vabaerakonna toetajad võisid minna nende hulka, kel pole konkreetset pikaajalist eelistust parteide seas.
Riigikogu fraktsioonitu saadik Margus Tsahkna ütles, et Vabaerakonna ja IRL-i ees on pärast kohalikke valimisi keerulised valikud.
"Personaalselt konkreetsed riigikogu saadikud mõtlevad, mis neist saab 2019. aasta valimistel ja ma ei välista, et hakkab toimimuma mingisuguseid liikumisi. Võib-olla keegi läheb Reformierakonda, keegi läheb EKRE-sse, kes seda teab," rääkis Tsahkna.
Uueks, omavahel vastanduvaks parteide paariks peavad nii Kivirähk kui ka Tsahkna EKRE-t ja sotsiaaldemokraate.
"Nagu omavahel on aastaid vastandunud Reformierakond ja Keskerakond, nii on praegu selliseks vastandpaariks kujunenud ka EKRE ja sotsiaaldemokraadid. Kui vaadata avalikku diskussiooni, siis nende teemad on tõesti olnud väga tõsiselt esiplaanil, nii et on jah siis EKRE sotsiaaldemokraate pisut edestamas, ehkki mitte väga palju," selgitas Kivirähk.
Tsahkna leiab, et EKRE edu määrab see, et nad pole valitsuses ega pea ebapopulaarsete otsuste eest vastutama.
"EKRE naudib ju täielikult populistlikku mõnulemist, neil ei ole mitte mingit vastutust, kuid nii pea kui EKRE peaks valitsuse vastutuse võtma, siis ma ennustan, et ka neid ootab selline saatus nagu Põlissoomlaste parteil Soomes. Nad kaotasid oma populaarsuse ja tänaseks on see partei sisuliselt lagunenud," ütles Tsahkna.
Roheliste reitingu languse põhjuseks peab Kivirähk seda, et riigi toetuseta on neil raske kampaanias silma paista.
Turu-uuringute AS küsitles 5. septembrist 18. septembrini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 1009 inimest üle kogu Eesti nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende inimeste arvamused, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab valimistulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Erakondlikku eelistust mitte-väljendanud vastajate osakaal oli 38 protsenti. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Toimetaja: Greete Palmiste
Allikas: ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlus