ÜRO: Venemaa agendid on sooritanud Krimmis raskeid inimõigusrikkumisi ({{commentsTotal}})

Vene riigi agendid on piinanud annekteeritud Krimmi poolsaarel inimesi ja pannud toime teisi raskeid inimõigusrikkumisi, teatas ÜRO esmaspäeval.

ÜRO andmeil on inimõiguste olukord annekteeritud poolsaarel Moskva käe all "märkimisväärselt halvenenud", teatas ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR).

Amet dokumenteeris "raskeid inimõigusrikkumisi, näiteks meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised, tahtevastased kadumaminemised, halb kohtlemine ja piinamine". Lisaks dokumenteeriti "vähemalt üks kohtuväline tapmine".

Uurijaid ei lubatud Krimmi territooriumile, mistõttu koostati raport Ukrainas tehtud intervjuude põhjal.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra'ad Al Hussein kutsus raportis Moskvat austama oma kohustusi okupatsioonivõimuna ning nõudis, et uuritaks kõiki väidetaid piinamisi, röövimisi ja tapmisi, millega on seotud Vene julgeolekujõudude ja Krimmi omakaitsejõudude liikmed.

"Inimõiguste rikkujad ja väärkohtlejad tuleb viivitamatult vastutusele võtta, ohvritele tuleb ülekohus heastada," lisas volinik.

Raporti kohaselt on sajad vangid viidud Krimmist ebaseaduslikult Venemaa vanglatesse, vähemalt kolm kinnipeetut, kes ei saanud vajalikku arstiabi, on surnud.

Raport taunis ka Moskva otsust asendada Ukraina seadused Krimmis Vene seadustega ning sundida inimesi võtma Vene kodakondsust.

Raporti kohaselt ähvardab riigiteenistujaid Ukraina kodakondsusest mitteloobumisel vallandamine ning Krimmi elanikud, kes ei "kvalifitseeru õiguslikult venelasteks", on muutunud oma kodumaal sisuliselt välismaalasteks, lisas OHCHR.

"Need inimesed ei saa omada põllumaad, neil ei ole õigust valida ja olla valitud, nad ei saa registreerida usuühendust, taotleda avaliku ürituse korraldamist, töötada riigiasutuses" ega isegi oma autot registreerida, märgib raport. "Ukrainakeelne haridus on Krimmis sisuliselt lakanud."

Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare 2014. aastal. Paljud lääneriigid on karistanud Venemaad Krimmi annekteerimise eest sanktsioonidega.

Allikas: AFP-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: