Omavalitsuste tulubaasi taastamise otsused tehti riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul juba varem, sest riigieelarve strateegi nelja aasta perspektiivis suurenevad omavalitsuste tulud 185 miljoni euro võrra. Osa sellest üksikisiku tulumaksu ja teine osa tasandusfondi kaudu.

Möödunud neljapäeval arutas valitsuskabinet, kuidas omavalitsuste otsustusõigust veelgi suurendada. Sündis otsus, et järgmisel aastal pole enam toetusfondi kaudu jagatavas 400 miljoni euro suuruses rahapotis kululipikuid kaasas.

Olgu siinkohal näiteks hariduskulud, mis on kõige suurem kuluartikkel. Edaspidi ei sea riik tingimuseks, kui palju sellest summast peab kuluma õpetajate palgarahaks, koolituseks, õpikute ostmiseks, koolitoiduks jne.

"Praegu on nii, et kui õpikuid ei ole parajasti vaja, siis on valik jätta raha kulutamata või kulutada vägisi. See ei ole efektiivne rahakasutus," selgitas minister Aab ERR-ile.

Küsimärgina on haridusvaldkonnas üleval seegi, mis saab riigigümnaasiumidest ehk kas riik annab need uuesti omavalitsustele koos rahastamisega üle.

"Järgmised ülesanded, mida oleks võimalik üle anda, puudutavad sotsiaalvaldkonda, kus on perioodilised toetused puuetega inimestele. Teemade ring on lai, kuni esmatasandi tervishoiuni välja, mis on praegu läbirääkimiste teema," sõnas riigihalduse minister.

Aab tõi ühe konkreetse näitena välja veel asendushoolduse (lastekodud ja peredes hooldamine), mille vahendid lähevad 2018. aastal omavalitsuste tulubaasi.

Praegu saavad omavalitsused ainuotsustada 24 protsendi üle kogu valitsussektori eelarvest. "Oleme eesmärgiks võtnud, et see jõuaks 30 protsendini nelja-viie aasta jooksu. Aga see vajab kokkuleppeid, mis valdkonda millised rahad omavalitsustele üle liiguvad," ütles Aab.