Koalitsioon jõudis eelarves kokkuleppele, suhkrumaksu ei tule
Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku järgmise aasta eelarves, mille maht ületab esmakordselt kümmet miljardit eurot. 2018. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis valitsuse istungile esitada 27. septembril. Suhkrumaksu järgmise aasta eelarvesse ei tule.
Koalitsioon jõudis järgmise aasta eelarves kokkuleppele, konsenesus leiti ka suhkrumaksu ärajätmises järgmise aasta eelarvest. Pikalt kavandatud suhkrumaksu hakkas läbirääkimistel torpedeerima IRL.
"Leppisime kokku, et 2018 suhkrumaksu ei tule. Eks neid argumente on ju mitmeid – üks on kogu probleemistik, mis selle suhkrumaksu ümber on: riigiabi loa taotlemine on väga ebamäärane, kas üldse õnnestub riigiabi luba saada; president on märkustega selle eelnõu parlamendile tagasi saatnud; ettevõtjad on Euroopa Komisjonis vaidlustanud suhkrumaksu teema jpm," loetles IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile.
"Lisaks on IRL olnud kogu aeg selle maksu kehtestamise vastu. Juba kevadel tõstatasime selle teema, aga ei leidnud piisavalt katteallikaid, et kärpida seda," lisas Seeder.
Millised katteallikad nüüd leiti, et suhkrumaks eelarvest välja kärbiti, Seedri sõnul otseselt vastata ei saagi.
"Sellele küsimusele ei olegi täpset vastust, vaatasime eelarvet kui tervikut. Meil on enam kui kümne miljardi eurone eelarve ja suhkrumaksu laekumine oleks arvestuslikult olnud 15 miljonit. Ei olnud nii et võtame 15 miljonit ja vaatame, mis kuluridu hakkame maha tõmbama," kommenteeris Seeder.
"Praegu leidsime selle võimaluse, et 2018 me ei kehtesta seda suhkrumaksu ja saime nö eelarve üldraamid kokku lepitud. Mõned kuluiread jäävad veel täpsustada, lõplik heakskiit toimub järgmisel või ülejärgmisel nädalal," täpsustas IRL-i esimees.
Kas kokkulepe tähendab, et suhkrumaksu ei tule ka 2019. aasta eelarvesse või edaspidi, Seederi sõnul veel kindlalt öelda ei saa.
"Eks see koalitsioonisisene arutelu jätkub pärast seda, peame oma koalitsioonipartneritega läbi rääkima, aga suutsime praegu kokku leppida, et 2018 seda maksu ei tule. Eks seda näitab nüüd tulevikuarutelu ja kõik muu, aga me oleme, jah, seda meelt, et seda maksu ei peaks üldse kehtestama."
Riigiabi luba on vaja naturaalsete mahlade ja magustatud jogurtijookide vabastamiseks nn suhkrumaksu alt.
Pikim diskussioon käiski suhkrumaksu kehtestamise üle, enne kui eelarve lukku löödi.
Eelarvedefitsiit väheneb
Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab 0,25 protsendile SKP-st.
Muuhulgas arutas koalitsioon järgmise aasta palgatõuse.
"Palgatõus võib oodata ees õpetajaid, kellel on see kuskil 36 miljonit, samuti tahame ka riigitöötajatel, kes on seal miinimumpalga lähedal, palku tõsta. Tõuseb ka võib-olla natuke rohkem riigikaitses ja päästeametnikel," ütles rahandusminister Toomas Tõniste läbirääkimiste lõpusirgel.
Valitsussektori võlakoormus väheneb
„Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad meie suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. Eelarves on sees maksuvaba tulu reform ja tervishoiureform. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamisel. Ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. Sellise Eesti suunas, kus iga inimene on väärtustatud ja hoitud,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kõneldes valitsussektori investeeringutest, ütles Ratas, et need on suunatud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. „Mul on hea meel, et strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Näiteks Kääriku spordikeskuse renoveerimine, mis kaasajastab noorte ja tippsportlaste treenimise võimalusi, või Linnateatri suure saali renoveerimine.“
Peaminister rõhutas, et Eesti jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat. „Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane,“ ütles ta.
Toimetaja: Merilin Pärli, Liisu Lass