Tallinna Sadam vaidlustas Allan Kiilile hüvitise maksmise riigikohtus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna Sadam vaidlustas riigikohtus kohtuotsuse, mille järgi peab ettevõte maksma oma endisele juhile, praegu suures ulatuses altkäemaksu võtmises süüdistatavale Allan Kiilile konkurentsikeelust tulenevat hüvitist.

 

Tallinna Sadam vaidlustas riigikohtus Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti muutmata Harju maakohtu varasem kohtuotsus.

Harju maakohus rahuldas Kiili hagi Tallinna Sadama vastu konkurentsikeelust tuleneva hüvitise saamiseks summas 24 779,76 eurot.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega, mille kohaselt ütles juhatuse liikme teenistuslepingu üles Kiil, mitte Tallinna Sadam.

Kohtu arvates mõistis selliselt juhatuse liikme avaldust ka ettevõtte nõukogu, mida kinnitab viimase poolt tehtud otsuse sõnastus. Samuti leidis kohus, et nõukogu otsus, mistahes tõlgenduse alusel, ei anna alust järelduseks, et koos teenistussuhtega lõpetati ka konkurentsikeelu kokkulepe.

Konkurentsipiirangu lõpetamine peab olema äriühingu poolt selgesõnaliselt väljendatud ja vormistatud, kuid antud juhul see nõukogu otsusest ei järeldu ning Tallinna Sadam ei ole seda kohtumenetluses tõendanud.

Konkurentsikeelu eest hüvitise maksmine eeldab sellest keelust kinnipidamist ning on mõeldud kompensatsiooniks sellise piirangu kohaldamise eest.

Riigikohus arutab Tallinna Sadama kassatsioonkaebust 16. oktoobril ja langetab seejärel otsuse 30 päeva jooksul.

Riigiprokuratuur saatis reedel Tallinna Sadama eksjuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna ning veel 10 süüdististava kriminaalasja.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Kiili ja Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses.

Sellest suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, moodustas Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Paide ning Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: