Mikser: Eesti ei toeta vägivalda, kuid Hispaania on demokraatlik õigusriik

Välisminister Sven Mikser (SDE) ütles usutluses ERR-ile Eesti positsiooni Kataloonia iseseisvusreferendumi ja Hispaania võimude reaktsiooni suhtes selgitades, et Eesti eelistab igal juhul vägivallata lahendusi, kuid meedias kõlanud võrdlused Nõukogude impeeriumiga on kohatud.
Eile õhtul väljastas välisministeerium anonüümse pressiteate, milles avaldas toetust Hispaania suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mitte poole sõnagagi ei mõistetud selles hukka vägivalda, mida Hispaania keskvõim politsei abil katalaanide suhtes rakendas. Miks Eesti välisministeerium just nii reageeris?
Mina andsin kommentaari näiteks Eesti Päevalehele, milles väljendasin toimuva pärast muret. Kui mõnes meie Euroopa Liidu või NATO partnerriigis toimuvad sündmused, mis siseriiklikku olukorda pingestavad, siis on see mureallikas mitte üksnes meile, vaid kõigile. Need pinged peavad saama lahendatud.Dialoog on vajalik, aga samas on selge, et reeglitepõhine maailmakord ja rahvusvahelisest õigusest kinnipidamine on Eesti jaoks oluline, on kogu Euroopa Liidu jaoks oluline.
See olukord, mis täna on Hispaanias tekkinud, tuleb lahendada Hispaania seadusi ja põhiseadust austades ja järgides. See, et Eesti oma partnerriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust austab, on iseenesest mõistetav. Samas on selge, et igas konkreetses olukorras me eelistame vägivallatuid lahendusi. Kas ja mis määral on mõni institutsioon talle seatud jõu kasutamise reegleid ületanud, selle Hispaania võimud selgitavad välja.
Paljud inimesed on avaldanud nördimust, et Eesti välisministeeriumi eilne reaktsioon mõjus samamoodi kui keegi oleks kunagi meie iseseisvuspüüdluste kohta öelnud, et tähtis on säilitada Nõukogude Liidu suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.
Üks asi, mida tahaks rõhutada on see, et omaaegse Nõukogude impeeriumi võrdlemine Hispaaniaga, mis on demokraatlik õigusriik, ei ole mitte üheltki aluselt kohane. Taolist võrdlust hakata kommenteerima või taolisest analoogiast lähtuma, see ei ole õige. Loomulikult tekitavad taolised sündmused ja taolised telekaadrid politsei ja inimeste kokkupõrgetest tugevaid emotsioone, aga kindlasti on oluline, et kurss oleks võetud dialoogile ning pinged, mis jõudsid eilsega haripunkti, saaks maha võetud ning siis juba hakata otsima lahendusi, mis vastavad põhiseadusele.
Need, kes eilse hääletuse korraldasid, olid väga hästi teadlikud, et kõige kõrgem kohtuinstants Hispaanias oli tunnistanud hääletuse põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti, ega ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik ei saa avaldada tunnustust või heakskiitu viia läbi selline demokraatliku õigusriigi põhiseadusele mittevastav aktsioon.
Kosovo iseseisvuspüüdlusi Eesti toetas. Mille poolest erines Kosovo Katalooniast?
Kõik analoogiad on teatud mõttes eksitavad. Kui me vaatame tagasi Kosovo sündmustele, siis mitte ühtegi Hispaania valitsuspoliitikut pole mitte ühestki vaatenurgast vaadates paslik võrrelda SlobodanMiloševićiga. Ja Hispaania keskvalitsus pole demokraatia ajastul mitte kunagi toime pannud mitte ühegi oma riigi rahva osa vastu tegusid, mida võiks võrrelda Kosovo inimeste vastu toime pandud kuritegudega.
Mida oleks Eestil, aga ka Euroopal kaotada, kui oleks toetatud Kataloonia iseseisvuspüüdlusi? Kas kardetakse doominoefekti? Euroopa Liidu lagunemist?
Ma ei taha hakata spekuleerima. Eesti jaoks on erakordselt oluline kinni pidada rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Ja kui räägime oma Euroopa Liidu partnerriikidest, siis tegemist on demokraatlike õigusriikidega, kes oma riigi piiride sees peavad demokraatlike seaduste järgimise tagama. Kindlasti on Hispaanial ja teistel riikidel omad põhimõtted ja mehhanismid, kuidas valvatakse selle üle, et need institutsioonid, kel on jõu kasutamise monopol, peaksid kinni neile kehtestatud jõu kasutamise reeglitest. Selliseid kaadreid ja pilte, mida me eile nägime, ei ole kellelgi meeldiv vaadata ja arusaadavalt tekitavad nad tugevaid emotsioone inimestes. Mõistlik on taolistes olukordades lasta emotsioonidel jahtuda, sest pingete maandamine on esmatähtis.
Skytte instituudi professor Eiki Berg pidas Vikerraadio saates "Uudis +" võimalikuks, et Hispaania võimude poolt ülemäärase jõu kasutamise tõttu teravaks aetud olukord võib jõuda relvastatud konfliktini. Kuidas sellisest seisust üldse edasi minna?
Esmajoones tuleb otsida dialoogi. Riigi valitsus peab kõigi oma inimestega suhtlema, kõigi oma inimeste muresid kuulda võtma ja mõistma. Samas peavad inimesed aru saama, et demokraatlikus riigis eksisteerivad seadused, eksisteerib õiguslik ruum, milles oma soove ja ambitsioone tuleb ellu viia. Kindlasti praeguseks väga teravaks kerinud emotsioonide maandamine on praeguses olukorras esmatähtis. Kindlasti tuleb säilitada kainet pead ja rahulikku meelt ning vältida järgnevaid aktsioone, mis võiksid taas viia selliste kokkupõrgeteni, nagu me eile paraku nägime.
Toimetaja: Urmet Kook