Fotod ja videod: üldstreik Kataloonias

{{1507017300000 | amCalendar}}

Teisipäeval leiab Kataloonias aset üldstreik, millega ametiühingud ja organisatsioonid protestivad Hispaania keskvalitsuse viimase aja sammude vastu seoses piirkonnas toimunud iseseisvusmeelsete korraldatud referendumiga.

Korraldajate sõnul on streik vastuseks "tõsistele õiguste ja vabaduste rikkumisele" pühapäevaste sündmuste ajal Kataloonias, vahendasid BBC, Guardian ja The Local.

Barcelona tänavatel oli teisipäeval hulgaliselt streisi osalejate traktoreid ja veoautosid, millega kas suleti teid või muudeti liiklus nendel väga aeglaseks. Samuti toimus linnas rohkelt iseseisvusmeelsete marsse, kus lehvitati lippe ja karjuti iseseisvumist toetavaid hüüdlauseid.

BBC andmetel oli linnas vähemalt 50 suuremat liiklusblokaadi. Sadamas oli töö sisuliselt peatunud, kuid El Prati lennujaam ja taksod töötasid normaalselt.

Suurem osa turistide meelispaikadest olid suletud. Metrooliiklust oli tipptunnil kärbitud 25 protsenti ning rongiliiklus oli täiesti peatunud. Mercabarna turg, kus tavaliselt on avatud umbes 770 müügikohta, oli peaaegu inimtühi.

Paljusid suurlinna elanikke vähemalt ennelõunal streik suuremat ei seganud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma sõin siin lähedal kell 8.30 hommikust. Lahkusin 15 minutit varem kui tavaliselt ning mul oli õnne jõuda kõigest minuti pärast rongi peale. Seega vähemalt seniajani ma mingit streigi mõju märganud pole. Eks näis, mis saab siis, kui ma õhtul koju tagasi hakkan minema," rääkis tööle rutanud Jesus Coute.

Meeleavaldajaid jagus ka koolimaja juurde, kus politsei hääletajaid takistas.

"Me tulime siia, et näidata oma vastuseisu politseirepressioonidele ja vägivallale, mis neil päevil Kataloonias aset leidnud on. See on masendav, seepärast tahamegi näidata oma vastuseisu neile tegudele, tuues lilli koolimaja juurde, sest kool on hariduse ja demokraatia koht. See pole vägivalla paik. Seepärast me tulime siia," rääkis meeleavaldaja Irene.

Samas on toimunud ka meeleavaldusi, kus avaldati toetust Hispaania koosseisus püsimisele.

Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et pühapäeval toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Hispaania valitsus saatis pühapäeval referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.

Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käib. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat alla kümne.

Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.

Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.

"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.

"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks.

Euroopa Parlament korraldab kolmapäeval eriistungi, et arutada vägivalda Kataloonias pühapäeval peetud keelatud iseseisvusreferendumil. Kataloonia regionaalvalitsus on nõudnud, et tüli peaks lahendama rahvusvahelisel tasandil.

Teisipäevase streigi ajal suletakse näiteks ühistransport, koolid, ülikoolid, kliinikud ja muuseumid kogu päevaks. Muuhulgas võtab üldstreigist osa ka kuulus ja kohaliku identiteedi jaoks oluline jalgpalliklubi FC Barcelona.

Kuidas edasi?

Kataloonia president Carles Puigdemont on öelnud, et ta soovib keskvalitsusega "uut arusaamist", Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.

Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.

Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".

Rajoy pidas läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.

Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: