Puigdemontilt küsiti usutluses, et mida ta teeb, kui Hispaania sekkub olukorda ja võtab Kataloonias võimu üle.

"See oleks suur viga, mis muudab kõik," märkis Puigdemont.

"Meil on kavas iseseisvus välja kuulutada 48 tundi pärast seda, kui kõik ametlikud tulemused on kokku loetud. See saab lõpetatud siis, kui oleme kõik välismaal antud hääled kätte saanud nädala lõpuks ning seetõttu tegutseme me tõenäoliselt nädalavahetusel või järgmise nädala alguses," selgitas ta.

Iseseisvuslaste erakonnad soovivad hääletada esmaspäeval

Kohaliku meedia teatel on iseseisvusmeelsed Kataloonia erakonnad nõudnud, et debatt ja iseseisvumist puudutav hääletus regionaalses parlamendis tuleks korraldada järgmise nädala esmaspäeval.

CUP-i parlamendiliige Mireia Boya ütles, et Kataloonia valitsusel on kavas esitada esmaspäeval parlamendile pühapäevase iseseisvusreferendumi tulemused, et nende põhjal iseseisvus välja kuulutada.

Esialgsetel tulemustel toetas Hispaania võimude silmis ebaseaduslikust referendumist osa võtnud 2,3 miljonist hääletanust 90 protsenti Kataloonia iseseisvust. Osalejate arv jäi aga alla poole piirkonna elektoraadist.

"9. oktoobril on istung Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamiseks," ütles Boya.

CUP ei kuulu Kataloonia valitsusse, mis koosneb kahest iseseisvust pooldavast peavooluparteist.

Kolmapäeva õhtul teeb Puigdemont avalduse

Iseseisvusmeelsetel erakondadel on Kataloonia parlamendis napp enamus ning seetõttu peaks hääletuse tulemuseks olema tõenäoliselt iseseisvuse väljakuulutamine.

Puigdemont kommenteeris olukorda veidi enne Hispaania kuninga kõnet, milles riigipea nimetas iseseisvusreferendumit ebaseaduslikuks ja andis toetuse Madridi keskvalitsusele.

Kataloonia regionaalvalitsus teatas hiljem, et Puigdemont teeb õhtul (Eesti aja järgi) kell 21 avalduse, mille sisu kohta täpsemaid detaile ei mainitud.

Barcelona politsei teatas teisipäeva õhtul, et linnatänavatele kogunes Hispaania valitsuse kasutatud vägivalla vastu meelt avaldama vähemalt 700 000 inimest.

Inimeste kolonnid suundusid kesklinna poole, meeleavaldajad karjusid "Okupatsioonijõud välja!" ja "Tänavad jäävad alati meie omaks!"

Hispaania kuningas Felipe VI esines teisipäeva õhtul telepöördumisega, milles mõistis hukka Kataloonia liidrite iseseisvuspüüdlused ja nimetas nende käitumist muu hulgas vastutustundetuks.

"Kataloonia liidrite vastutustundetu käitumine seab ohtu Kataloonia ja kogu Hispaania majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse. Nad on ennast täielikult asetanud väljapoole seadusi ja demokraatiat," ütles kuningas.

Kuninga hinnangul rikkusid Kataloonia liidrid Hispaania seadusi ja käitusid ebalojaalselt. Riigipea kinnitas, et on pühendunud Hispaania ühtsuse ja põhiseaduse kaitsele ning annab oma toetuse Hispaania keskvalitsuse pürgimustele takistada Kataloonia iseseisvuslaste püüdlusi.

Eurosaadik: Kataloonia kriis on EL-ile suurem oht kui Brexit

Kataloonia iseseisvumist ümbritsev kriis on suurem oht Euroopa Liidule kui Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, kuid selle lahendamine on Hispaania siseasi, ütles kolmapäeval Euroopa Parlamendi hispaanlasest saadik ja Hispaania valitsuspartei liige.

Esteban González Pons tõrjus kolmapäeval üleskutseid pidada kõnelusi vahendajate abiga. Hispaania ei vaja "hoolitsemist", lausus ta.

"Otsuse langetamine selles, kas Hispaania peaks jagunema või püsima ühtsena, on hispaanlaste ja ainult hispaanlaste asi," ütles Pons.

"Kui lubate täna Kataloonial eralduda Hispaaniast, siis järgneb sellele doominoefekt üle kontinendi. 27 liikmesriigiga Euroopa asemel saab meil olema pisiriikide olematu Euroopa," lisas ta.

Pons tegi avalduse kolmapäeval enne Euroopa Parlamendis kell 15 (Eesti aeg kell 16) algavat debatti, milles arutatakse "põhiseaduse, seadusriigi ja põhiõiguste olukorda Hispaanias Kataloonia sündmuste taustal".

Kohus uurib Kataloonia politsei juhti seoses "mässule õhutamisega"

Hispaania kohtunik algatas "mässule õhutamise kaasuses" uurimise Kataloonia politsei juhi vastu 20. ja 21. septembril aset leidnud rahutuste tõttu ning teda süüdistatakse mässule õhutamise kuriteos, ütles kohtuallikas kolmapäeval AFP-le.

Josep Lluís Traperole ja veel kolmele kahtlusalusele esitati kohtukutse reedel Madridis riigikohtus peetavale istungile "mässule õhutamise kaasuses", ütles kohtu esindaja, kes palus anonüümsust.

Kaasus puudutab rahutusi, mis puhkesid 20. ja 21. septembril Barcelonas, kui föderaalvõimud tegid haarangu Kataloonia valitsuse kontoritele.

Haarangu eesmärk oli takistada Kataloonia iseseisvushääletuse läbiviimist selleks vajalike materjalide konfiskeerimisega. Lisaks peeti ajutiselt kinni mitu Kataloonia ametnikku, kes olid Madridi sõnul hääletusega tihedalt seotud.

Haarang põhjustas raevukaid meeleavaldusi ning Kataloonia politseid süüdistati sekkumata jätmises.

Kohtuallika sõnul süüdistatakse nelja kahtlusalust "mässule õhutamise kuriteos... seoses rahvakogunemiste ja meeleavaldustega, millega taheti jõuga takistada võimudel ja nende esindajatel oma kohustuste täitmist".

Hispaania seaduse alusel saab mässule õhutamises süüdi mõistetud riigiametnikku vangi panna kuni 15 aastaks.

Uurimist juhtiv kohtunik Carmen Lamela esitas kohtukutse ka kahe tuntud Kataloonia iseseisvusmeelse kodanikuühenduse liidrile, Omnium Cultural juhile Jordi Cuixartile ja Kataloonia Rahvusassamblee (ANC) juhile Jordi Sànchezele.

Mõlemad rühmitused olid seotud septembris peetud meeleavaldustega. Tollal protestinud inimesed kahjustasid tsiviilkaardi sõidukeid ega lubanud politseinikel lahkuda hoonetest, mida nad läbi otsisid.

Neljas uurimise all olev kahtlusalune on veel üks Kataloonia politsei tippametnik - Teresa Laplana.

Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et pühapäeval toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Hispaania valitsus saatis pühapäeval referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.

Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käib. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat alla kümne.

Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.

Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.

"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.

"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks.

Euroopa Parlament korraldab kolmapäeval eriistungi, et arutada vägivalda Kataloonias pühapäeval peetud keelatud iseseisvusreferendumil. Kataloonia regionaalvalitsus on nõudnud, et tüli peaks lahendama rahvusvahelisel tasandil.

Teisipäevase streigi ajal suletakse näiteks ühistransport, koolid, ülikoolid, kliinikud ja muuseumid kogu päevaks. Muuhulgas võtab üldstreigist osa ka kuulus ja kohaliku identiteedi jaoks oluline jalgpalliklubi FC Barcelona.

Kuidas edasi?

Kataloonia president Carles Puigdemont on öelnud, et ta soovib keskvalitsusega "uut arusaamist", nüüd aga teatas ta BBC-ile kavatsusest kuulutada iseseisvus välja "lähipäevil".

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.

Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.

Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".

Rajoy pidas läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.

Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist.