Hispaania suurpank Sabadell kaalub Katalooniast lahkumist

Sabadelli sularahaautomaat Barcelonas.
Sabadelli sularahaautomaat Barcelonas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hispaania suuruselt viies pank Sabadell arutab neljapäeval võimalust kolida oma peakontor Katalooniast ära, tulenevalt piirkonna poliitilisest ebakindlusest.

Sabadell, mis on Kataloonia piirkonnas suuruselt teine pank, kutsus kokku juhatuse istungi pärast panga aktsiate järsku langust, mida Kataloonia ja Madridi vaheliste pingete kasv põhjustas.

Sabadelli anonüümseks soovida jääv kõneisik kinnitas uudisteagentuurile AFP, et neljapäevasel juhatuse kohtumisel arutatakse tõepoolest panga kolimist ning võetakse vastu ka asjakohane otsus. 

Hispaania valitsus ei kavatse Kataloonia juhtidega iseseisvumist arutada ja rõhutas, et on valmis Kataloonia liidri Carles Puigdemontiga läbirääkimisi pidama alles siis, kui viimane loobub iseseisvuspüüdlustest ja hakkab taas seadusi järgima.

Samuti on Madrid välistanud võimaluse, et keskvalitsuse ja Barcelona vastasseisu asuks lahendama mingi vahendaja väljastpoolt. 

Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et pühapäeval toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Hispaania valitsus saatis pühapäeval referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.

Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käib. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat alla kümne.

Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.

Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.

"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.

"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks.

Euroopa Parlament korraldab kolmapäeval eriistungi, et arutada vägivalda Kataloonias pühapäeval peetud keelatud iseseisvusreferendumil. Kataloonia regionaalvalitsus on nõudnud, et tüli peaks lahendama rahvusvahelisel tasandil.

Teisipäevase streigi ajal suletakse näiteks ühistransport, koolid, ülikoolid, kliinikud ja muuseumid kogu päevaks. Muuhulgas võtab üldstreigist osa ka kuulus ja kohaliku identiteedi jaoks oluline jalgpalliklubi FC Barcelona.

Kuidas edasi?

Kataloonia president Carles Puigdemont on öelnud, et ta soovib keskvalitsusega "uut arusaamist", teisipäeva õhtul aga teatas ta BBC-ile kavatsusest kuulutada iseseisvus välja "lähipäevil".

"Meil on kavas iseseisvus välja kuulutada 48 tundi pärast seda, kui kõik ametlikud tulemused on kokku loetud. See saab lõpetatud siis, kui oleme kõik välismaal antud hääled kätte saanud nädala lõpuks ning seetõttu tegutseme me tõenäoliselt nädalavahetusel või järgmise nädala alguses," selgitas ta.

Puigdemont kommenteeris olukorda veidi enne Hispaania kuninga kõnet, milles riigipea nimetas iseseisvusreferendumit ebaseaduslikuks ja andis toetuse Madridi keskvalitsusele.

Kohaliku meedia teatel on iseseisvusmeelsed Kataloonia erakonnad Junts pel Si ja CUP nõudnud, et debatt ja iseseisvumist puudutav hääletus regionaalses parlamendis tuleks korraldada järgmise nädala esmaspäeval.

Iseseisvusmeelsetel erakondadel on Kataloonia parlamendis napp enamus ning seetõttu peaks hääletuse tulemuseks olema tõenäoliselt iseseisvuse väljakuulutamine.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.

Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.

Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".

Rajoy pidas läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.

Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: