Itaalias käib vaidlus "fašistliku metsa" taastamise üle
Itaalias on puhkenud vaidlus seoses metsapõlenguga, mis hävitas diktaator Benito Mussolini auks 1930. aastate lõpus istutatud metsatuka, ja sellele järgnenud plaaniga "fašistlik mets" taastada.
Augustis Itaalia keskosas Rieti provintsis puhkenud põleng, mis sai väidetavalt alguse tomatikastme keetmisel juhtunud õnnetusest, hävitas metsatuka, mis asus Giano mäe nõlval, vahendas The Local.
Nõlval, kaheksa hektari suurusel alal kasvanud 20 000 okaspuud olid istutatud aastatel 1938-1939 Cittaducale metsanduskooli õpilaste poolt. Puud olid istutatud Mussolini auks ja need asetsesid nii, et moodustasid sõna "DUX" ("Juht") ehk fašistliku riigijuhi ladinakeelse ametinimetuse.
Nüüd on aga mitmed organisatsioonid ja kodanikud kutsunud üles puudekompositsiooni taastama. Plaani kriitikud aga leiavad, et tegu oli fašistliku propaganda tüüpilise näitega, kus keskkonnast ja maastikust tehti ideoloogilise mainekujunduse vahend. Sisuliselt on tegu osaga laiemast vaidlusest, mis puudutab Mussolini ajastu monumente ja Itaalia ühiskonna suhtumist eelmise sajandi pärandisse.
Nimetatud metsatuka asjus on vaildusi peetud ka varem, juba enne selle aasta põlengut. 1998. aastal soovis keskvalitsus metsa hooldada, kuid siis oli selle raames eesmärgiks ka sõna "DUX" uute taimede istutamise abil ära kaotada. Selle plaani üle debateeriti lausa parlamendis, kuid tegudeni lõppkokkuvõttes ei jõutud.
2004. aastal aga sai valimistel regionaalvalitsuse juhiks paremäärmusliku taustaga poliitik Francesco Storace, kes polnud kunagi oma sümpaatiat fašistliku ideoloogia vastu varjanud ja kes soovis asuda korrastama just nimelt Mussolinile viitavat puudekompositsiooni. Nüüd, pärast metsapõlengut, on metsatuka taastamise plaanide taga samuti Storace ja tema mõttekaaslased.
Samas tuleb teema puhul arvestada ka ökoloogilist poolt ning viimaste metsandusalaste uurimuste kohaselt pole puude uuesti istutamine parim viis, kuidas mingit looduslikku piirkonda pärast metsapõlengut taastada. Pigem olevat õigem lasta loodusel ise taastuda, kusjuures see tagaks ka suurema liigirikkuse.
Toimetaja: Laur Viirand