Euroopa Prokuratuur asub uurima EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid

Justiitsministrid võtsid neljapäeval Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta.
EPPO on üleeuroopaline prokuratuur, mille ülesandeks on EL-i finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine, ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunt ERR-ile.
EPPO ülesandeks on esialgu EL-i eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine. Sellisteks kuritegudeks on näiteks EL-i toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.
EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib EL-i eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb EL-i kui terviku huvides.
Euroopa Komisjoni poolt sügisel 2016 koostatud kulude-tulude analüüsist selgub, et täies mahus toimimisel tooks EPPO ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot.
EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis.
Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks ei too EPPO-ga ühinemine kaasa muutusi olemasolevas kriminaalmenetluse süsteemis.
Eesti jaoks tähendab EPPO-ga liitumine seda, et üks kogenud prokurör suundub täiskoormusega tööle EPPO-sse ning kaks prokuröri asuvad Eestis töötama EPPO heaks delegeeritud prokuröridena, kes menetlevad nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju, kui jäävad tegutsema ka riigisiseste prokuröridena.
EPPO menetlused on aga selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ja EPPO-s töötamise eest saab delegeeritud prokurör eraldi töötasu vastavalt oma koormusele.
Eestile kaasneb EPPO-ga liitumisel kulu suurusjärgus 50 000 eurot, mis kantakse EL-i osamakse arvelt.
Toimetaja: Marek Kuul