Rajatised, mida avatud kaevand on paljastanud, pärinevad linnuse viimasest perioodist ehk Liivi sõja järgsest ajast, kui Rootsi kuningavõim hakkas end Eestimaal kindlustama ja valmistus konfliktiks Poolaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle käigus Haapsalu linnust siis ka siis taastati ja tehti ta uuesti, kindlustati teda, tehti ta elamise ja kasutamiskõlblikuks," rääkis arheoloog Jaak Mäll.

Praeguseks on arheoloogid välja puhastanud kaks hüpokaustahju ja sadeveerenni.

"Nad on õhukütteahjud, millega kivihoonete esimesi-teisi korruseid köeti keldritest kerise ja soojaõhulõõride abil," sõnas Mäll.

Vanema ahju juurest leiti ka üks 15. sajandi kahurikuul, mis oli Rootsi ajal pooleks lõigatud ja taaskasutusse võetud.

"Teda kasutati õhukütteahju, hüpokaustahju soojaõhuavade sulgemiseks. Ühesõnaga selline tore leiukene," rääkis Mäll.

Jaak Mäll ütleb, et, need kaevamised annavad ilmselt uut infot linnuse ehituskronoloogia kohta.

"Praegu hakkab järjest rohkem selguma, et linnus sai väga oluliselt kannatada Liivi sõjas ja praegused siseruumid on ilmselt enamuses uuesti Rootsi ajal ülesse ehitatud," ütles ta veel.

Arheoloogi sõnul peaksid kaevamised järgmisel nädalal veel põnevamaks minema, sest siis hakatakse uurima väravakäiku.