Viis Euroopa Liidu liikmesriiki soovivad jätkata ajutise piirikontrolliga ({{commentsTotal}})

Viis Euroopa Liidu liikmesriiki soovivad jätkata ajutise piirikontrolliga Schengeni sisepiiridel. Saksamaa ja Prantsusmaa siseministrid tegid täna Luksemburgis ühisavalduse, mille kohaselt pikendatakse pistelist piirikontrolli terroriohu tõttu aprilli lõpuni.

Siseminister Andres Anvelti sõnul tõukub otsus riikide sisepoliitikast ja pälvis täna siseministrite kohtumisel palju kriitikat. Samal ajal püüab Eesti saavutada kompromissi Euroopa varjupaigareeglite reformiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui veel möödunud kevadel rääkis Euroopa Komisjon, et rändekriisi haripunktis kehtestatud piirikontroll lõpetatakse paari kuu jooksul nagu reeglid ette näevad, siis Saksamaa ja Prantsusmaa soov pistelise kontrolliga jätkata, sunnib komisjoni reegleid ümber vaatama.

Saksamaa siseminister Thomas De Maizere ütles, et Saksamaa otsustas pikendada piirikontrolli alates 11. novembrist kuue kuu võrra. "Selle peamiseks põhjuseks on julgeolekuolukord Euroopas ja terrorioht," ütles ta.

Slovakkia siseminister Robert Kalinak ütles, et kõik kardavad terrorirünnakuid. "Me kõik kardame terrorirünnakuid. Aga ma ei ole kindel, et sellised meetmed on tõhusad," sõnas minister.

Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos ütles, et Schengen peab püsima jääma. "Kui Schengen kaob, kaob ka Euroopa," tõdes rändevolinik.

Eesti siseminister Andres Anvelt ütles, et piirikontrollist Schengenis uus normaalsus veel saanud ei ole.

"Kindlasti see ei ole normaalsus ja kindlasti see leidis ka täna laua taga väga palju kriitikat. Kindlasti võib siin taga leida sisepoliitiliste küsimuste lahendamist. See ei ole hea, see ei vii meid edasi, see vastupidi viib meid tagasi," sõnas Anvelt.

Euroopa Komisjon loodab, et Eesti eestvedamisel jõuavad liikmesriigid veel enne jõule kokkuleppele poliitiliselt ülitundlikus varjupaigareeglite reformis. Eesti esitab valitsustele peagi kompromissettepaneku, mis peaks varjupaigareegleid muutma nii, et kogu vastutus ei langeks eesliiniriikidele, aga oleks seediv ka kvootide suhtes allergilisele Visegradile. Mida solidaarsus täpsemalt tähendab, siseminister täna öelda ei tahtnud. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: