Sundliidetud Kambja ja Ülenurme nimetüli ei rauge
Ühinenud Kambja vallas võimule saanud Ülenurme inimesed tahavad esimese asjana valla nime Ülenurmeks muuta.
Ehkki seaduse järgi on haldusreform nüüd peaaegu tehtud, ei tähenda see, et tõrksalt ühinenud omavalitsused kõiges üksmeelel oleks. Sundühendatud Kambja vallas võimule saanud Ülenurme poliitikud soovivad hakata valla nime muutma.
Ühendatud valda ei soovinud kumbki osapool. Nii ligi kahe tuhande viiesaja elanikuga Kambja kui enam kui 7600 elanikuga Ülenurme käisid läbi kõik kohtuastmed, kuid liitumisest pääsu polnud.
Kusjuures juba enne seda, kui valitsus nende kohta sundliitmisotsuse tegi, oli omavalitsustes õhus küsimus: mis saab uue valla nimeks.
Kambja rahvas rõhus ajaloolisele Kambja kihelkonnale, Ülenurme inimesed aga ütlesid, et neid on lihtsalt rohkem. Valitsus andis õiguse Kambjale.
Aga kui uuele Kambja ühendvallale volikogu valiti, sai Reformierakond 21 volikogu kohast 12 endale. Ja Reformierakonna nimekiri koosneb peamiselt Ülenurme inimestest.
Ning ühe esimese asjana võtavad nad ette valla nime muutmise, ütles Kambja ühendvallas valimised võitnud praegune Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev.
"Ega see nimeküsimus oligi nende valimiste üks põhiküsimusi, sest kõige suuremat ülekohut nähtigi selles, et see vald, kes oli kõik kriteeriumid täitnud ja kes oleks pidanud justkui saama jätkata iseseisvalt, ühendati siiski Kambja vallaga. Ja oh ime, võeti nimi ka ära," ütles Aleksejev ERR-i raadiouudistele.
Tänane Kambja vallavanem Ivar Tedrema vaatab asjale muidugi teisiti, ning usub, et ühendvald peaks edasi kandma ajaloolist Kambja nime.
"Kambja on ajalooline kihelkonnakeskus ja võib veel niipalju öelda, et Kambjas oli üks esimesi kaheteistkümnest Eestis alustanud rahvakoolidest 1686. aastal. Ja Kambjat võib nimetada Eesti koorilaulu hälliks, kuna siit on pärit esimene Eesti mitmehäälne laulukoor," selgitas Tedrema.
Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev ütleb vastu, et kihelkonnapiire meil ei ole enam, on valla piirid. "Ja Kambja ikkagi jääb Koorilaulu hälliks. Nii et Kambja kartused on asjatud, tema tähtsus ei vähene nimemuutusega."
Aga mille poolest siis Ülenurme nimi parem on. Kõlab ju ka Kambja päris kenasti. "Palju raskem on tunduvalt suuremale arvule Ülenurme inimestele seletada, miks me nüüd oleme Kambja. Nemad tahavad jätkuvalt elada Ülenurme vallas," vastas Aleksejev.
Rahandusministeerium ütleb, et valla nime muutmine on tõesti võimalik. Kõigepealt tuleb vallavolikogul nimemuutmise kohta otsus teha ja see valitsusele saata. Ning sellega uues volikogus ilmselt probleeme ei tule.
Lõpliku otsuse peab aga tegema valitsus ja see peab lisaks elanike arvamusele kaaluma ka ajaloolisi, looduslikke ja geograafilisi põhjuseid. Kas Kambja inimesed ka oma ajaloolise vallanime pärast ka piike hakkavad murdma, ei oska Ivar Tedrema veel öelda.
"Ega meie oma 6 häälega 12 vastu volikogus midagi öelda ei saa. See jääb vabariigi valitsuse ja nimekomisjoni otsustada," ütles praegune Kambja vallavanem.
Muidugi pole nimeküsimus ainus, mis Kambja ja Ülenurme inimestel lahendada tuleb. Kuna mõlemad vallad viimase võimaluseni kohut käisid, pole nad jõudnud veel tarvilist ühinemislepingutki kokku kirjutada.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR-i raadiouudised