Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist
Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".
2015. aasta lõpus leppisid Eesti riigijuhid kokku, et sisuliselt üleöö Euroopasse tulvanud sadadest tuhandetest pagulastest paigutatakse jaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse 550.
Erinevalt mitmest teisest riigist valis Eesti pagulased välja ise, tegi neile taustakontrolli ja andis asüüli juba enne siia saabumist ehk pagulaslaagris Kreekas või Türgis.
Enamik riike kahe aastaga ümberjaotuskava alusel määratud kvooti ei täitnud ja ka Eestisse jõudis selle perioodi sees vaid 161 põgenikku. Veel vähem on avalikkuses kõlama jäänud, et tegelikult on neist omakorda rohkem kui pool – viimastel andmetel 85 inimest – siit nüüdseks lahkunud. Lahkumiste lainehari oli juba aasta alguses. Peamiselt on Eestisse suunatud pagulased läinud edasi Saksamaale.
Veel toonase sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna vedamisel otsustati 2015. aastal, et pagulased paigutatakse laiali üle Eesti. Põlva oli üks 12 omavalitsusest, kus leiti sobiv elamispind ja olid olemas vajalikud sotsiaalteenused. 9500 elanikuga väikelinna saabus kahe aasta jooksul viis peret Süüriast, kokku 22 inimest. Nüüdseks on aga nad kõik oma asjad taas kokku pakkinud ja Eestist lahkunud.
Viiest perest kahe tugiisikuks sai 30-aastane Agnes Nurme. Tema sõnul oli saabujate esimene emotsioon šokk.
"Nad maanduvad Tallinnas tavaliselt õhtupoolikul, siis saavad oma dokumendid ja nad on juba hästi väsinud selleks hetkeks ja ei saa aru mis koht see on või toimub ja siis need vähesed Tallinna tuled hakkavad bussi akendest kaduma ja nad sõidavad neli tundi pimeduses kuhugi. Ja neil kõigil on siis "ooo, mis kus ma olen ja mis toimub"," kirjeldas tugiisik.
Samas tõdeb Nurme, et lasteaiad on Põlvas kenad, mistõttu on pagulasperede emade silmad löönud neid nähes särama. Nõnda alustavadki esmalt lapsed lasteaias käimist ja pereelu saab mingi rütmi. Siis aga tuleb ühel hetkel esimene tagasilöök.
Täiskasvanud, kes peaksid alustama kiiresti eesti keele õpet ja minema tööle, et lõimumine valutumalt algaks, jäävad sageli jänni dokumentidega. Nõnda valatakse võõras keskkonnas tekkiv stress välja oma tugiisiku peale.
Liigu alloleval kaardil ringi ja vaata, kas ja kui palju on Eesti linnadesse paigutatud kvoodipagulasi sealt mujale lahkunud.
Nurme sõnul valdas teda siis abitus, sest tema dokumentide menetlemise protsessi kuidagi kiirendada ei saanud. Tema toetatud pered pidasid Eestis vastu kumbki vaid kuu, siit lahkusid nad Saksamaale. Seevastu Tallinnast pole lahkunud ükski pagulaspere.
Peresid on pannud Eesti väikelinnadest lahkuma igatsus oma kogukonna järele, samuti ei taha nad olla väikelinnas ainsad pearäti kandjad. Põlvast ei saa nad osta ka oma traditsioonidele vastavat toidu ega käia mošees, nagu nõuavad usukombed.
Pagulaslaagrites olid nad oma rahvaga koos, Eestis aga tunnevad end juurtetult.
Saksamaa saadab pagulased tagasi
Üks koht, kuhu Saksamaale asunud põgenikud elama asusid, on Tempelhofi lennujaam. Endise natsi-Saksamaa pompoosne ehitis suleti 2008. aastal lennuliikluseks ja 2015. aastal, kui kogu Euroopat tabas põgenikekriis, leiti, et just seal angaarides on üks võimalik koht põgenike majutamiseks, sest elukohti, kuhu põgenikud saaksid asuda, Saksamaal ei olnud.
Erinevalt Eestist ei paiguta Saksamaa ametlikult asüüli saanud pagulasi enam laiali, vaid pigem kokku spetsiaalsetesse sotsiaalmajadesse.
Üks selliseid kortermaju asub Berliini äärelinnas Spandaus, kuhu mahub elama 300 põgenikku. Seda on ligi kaks korda rohkem kui Eestisse üldse pagulasi kahe aastaga jõudis.
Saksa ühiskonnaga integreerumise jaoks võib see olla takistus, kuid põgenikega tegeleva ametkonna selgitusel paigutatakse varjupaiga saanud viimasel ajal pigem kokku, sest sedasi on lihtsam pakkuda nii sotsiaalteenuseid, lastehoidu või kasvõi tõlki.
Kõigilt põgenikelt võeti juba omal ajal Kreekas või Itaalias sõrmejäljed ja registreeriti, mistõttu kohe, kui näiteks Eestisse suunatud pagulased Saksa võimude poole pöörduvad, on nende isik ja algne sihtriik teada.
"Saksamaale saabudes nad registreeritakse. Teeme koostööd politseiga ja tänu rahvusvahelisele andmebaasile teame täpselt, kust nad tulevad. Kas nad registreeriti näiteks Norras või Ungaris või Eestis. Tuginedes Euroopa Liidu seadustele, saadetakse nad tagasi," selgitas Saksamaa riikliku pagulasasjade ameti meedianõunik Sascha Langebach "Pealtnägijale".
Seega on paljud Eestist lahkunud kvoodipagulased väidetavalt teada, kuid nende asukohta ei taha öelda nad ise ega avaldada ka võimud, kuivõrd pagulased on võtnud juristi ja püüavad enda Eestisse tagasisaatmist vaidlustada ning Saksamaal asüüli saada.
Tempelhofis Eestist ära läinud pagulasi ei ole, aga nad elavad analoogsetes laagrites ehk paradoksaalselt, võrreldes Põlvaga on nende olme halvem.
Eesti maksab pagulastele toimetuleku- ja vajaduspõhist peretoetust, näiteks üks neljaliikmeline Süüria pere Põlvas sai kokku 584 eurot kuus.
Lisaks maksab omavalitsus toimetulekutoetuse korras korteri üüri, Põlva puhul oli see 50-ruutmeetrise korteri eest 250 eurot kuus.
Samuti sai kohalik omavalitsus 3000 eurot pere kohta muudeks jooksvateks kuludeks.
Saksamaal saavad pagulased alles siis, kui asüülipaberid käes, minna elama korterisse, alustada keelekursustega, minna ametit õppima, panna lapsed kooli ja saada arstiabi, seni aga peavad leppima laagri kasinate tingimustega, mis erinevad Eesti tugisüsteemist nagu öö ja päev.
Saksamaa ütleb, et sinna nad jääda ei saa ja varem või hiljem saadetakse nad Eestisse tagasi. Kes katab tagasisõidu kulud ja mis saab nendega edasi, on ebaselge. Teoorias peab sama viie Süüria pere eest edasi hoolitsema Põlva linn.
Asekantsler tunnistab plaani läbikukkumist
Eesti valitsuse liikmed senist süsteemi, mille kohaselt pagulased üle Eesti väikelinnadesse laiali hajutati, kommenteerida ei soovinud. Seda, et väikelinnadesse hajutamisega viga on tehtud, mööndakse üksnes ministritest allpool.
"Kui ma esinesin kaks aastat tagasi riigkogu ees ja oli see riiklikult tähtsa küsimuse arutelu, siis ei olnud veel ühtegi peret Eestisse saabunud. See asi, mida meie juba siis rõhutasime, oligi see, et inimesi tuleks paigutada sinna, kus on neil võimalusi, kus on olemas vajalikud teenused. Inimesi pigem paigutada suurematesse linnadesse kokku, mitte neid hajutada, lihtsalt sunniviisiliselt harjutamise eesmärgil üle Eesti laiali," kommenteeris Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.
"Tõenäoliselt oleks ikkagi mõistlik tulevikus koostööd teha kolme-nelja suurema omavalitsusega eelkõige ja jätta siis võimalus, kui on väga motiveeritud kogukond ja valmis tõepoolest põgenikke vastu võtma ja neid integreerima ja tööd pakkuma, siis ka väiksematele kohtadele. Eelistama peaks ka meie mõistes suuremaid asukohti," tunnistab sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.
Võrdluseks – Lätist on tänaseks lahkunud 346 sinna paigutatud pagulasest kõik.
Ühelt poolt pole viimase nelja kuuga Eestisse juurde tulnud ühtegi põgenikku, samas lepitakse kohe uue rändekava alusel kokku uus kvoot 50 000 inimese ümberjagamiseks Euroopas ja selgub ka, palju Eesti peaks vastu võtma.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merit Maarits