Kaja Kallas ütles ETV saates "Foorum", et ka europarlamendis on temaga ühes fraktsioonis nii inimesi, kes on Kataloonia iseiseisvuse poolt, kui ka neid, kes on selle vastu.

"Nemad ütlevad väga selgelt, et kui te oleksite tahtnud ausat vastust referendumile, siis esiteks, oleks seatud mingi lävend sellele, milline hulk peab osalema, et referendum või vastus sellele oleks legitiimne. Ja teine küsimus, teades veel ette, et seda referendumit ei peetud legitiimseks, see tähendab, et need, kes ei olnud iseisesvuse poolt, ei tulnud ka hääletama. Praegu ju ka uuringud näitavad, et see on umbes pooleks. See pole sugugi nii, et 95 protsenti on iseseisvuse poolt ja teised vastu," selgitas Kallas.

Europarlamendi saadik rõhutas saates, et tema hinnangul pole katalaanidele räägitud iseseisvuse tagajärgede kohta ka täit tõtt, seda eelkõige majanduse kohta.

"Praegu nende argument on see, et nad on kõige tugevam Hispaania piirkond ja saavad ise hakkama. See vastab tõele, olles Hispaania osa. Aga see on läbi arutamata, kas see edasi ka nii on. Kas nad saavad olla Euroopa Liidus eraldi, kas nad võivad eurot kasutada. See ei tule automaatselt uuele riigile kaasa, kui sa lööd teisest riigist lahku. Ja seal tekib sama - ma toon Brexiti sisse -, et inimestele, kes on teinud otsuse iseseisvust toetada, pole räägitud täit tõtt selle kohta, mis tagajärg on," rääkis Kallas.

Kaitseminister Jüri Luik (IRL) rääkis saates, et tema ei näe vastuolu selles, kuidas peaks Eesti suhtuma Kataloonia küsimusse nii mõistuse kui ka südametunnistuse järgi. Ta selgitas, et Eesti jaoks on ühelt poolt tähtis julgeolekuaspekt, kuid teisalt ei saa katalaane võrrelda represseeritud rahvaga.

"Ühest küljest on selge, et Eesti julgeolek on tihedalt seotud sellega, et liitased on ühtsed ja meid toetavad. Minu koostööpartner on Hispaania kaitseminister ning tema ja ta valitsus on need, kes on saatnud kaks korda siia õhuturbelennukid, kes osalevad kompaniiga Läti eelpaigutatud NATO vägedes ja palju muud. Nii et on selge, et julgeolekuaspekt on meile väga oluline," rääkis ta.

"Teisest küljest, mis puudutab südametunnistust, siis siin tuleb arvestada, et katalaanide puhul pole tegu ju mingi represseeritud rahvaga. Enesemääramisõigus on ju olemas printsiibina, kontseptsioonina, aga rahvusvahelises õiguses on see detailselt lahti rääkimata. Ja põhjus on väga selge - riigid, kes on rahvusvahelise õiguse subjektid, kaitsevad oma territoriaalset tervilikkust ja üsnagi selgetel põhjustel seetõttu pole see mehhanism, kuidas üldse üks rahvas saab ennast määratleda, välja töötatud. See kindlasti pole lihtsustatud mudel, et kirjutad avalduse, saadad selle ÜRO-sse ja loed ennast iseseisvaks," lisas Luik.

Riigikogu Kataloonia toetusrühma esimees Artur Talvik (VE) tuletas meelde, et Kataloonia probleem sai alguse juba kümmekond aastat tagasi, kui 2005.-2006. aastal uuendati Kataloonia autonoomiaseadust, mille ülemkohus hiljem tühistas.

"Teatud mõttes võib ka seda nimetada repressiooniks," märkis Talvik. Samuti tuletas ta meelde Kataloonia meeleavaldajate vägivaldset mahasurumist Hispaania politsei poolt ning seda, et Kataloonia endist parlamendi spiikrit ja valitsusjuhti ähvardab vanglakaristus.

Tema sõnul oleks pidanud Eesti ametlikult ütlema, et seisab rahvaste enesemääramisõiguse eest.

Välisminister Sven Mikser (SDE) kommenteeris, et enesemääramise printsiip ja riikide territoriaalse terviklikkuse printsiip tunduvad olevat n-ö vastandmärgilised, kuid rahvusvaheline õigus on loodud riikide endi poolt ning annab seetõttu eelise riikide territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele. Ta tuletas meelde, et lähiajaloos on uute riikide loomiseks enesemääramise printsiipi kasutatud reeglina dekoloniseerimise kontekstis.

"Tegelikult, ma arvan, mis on ääretult vale ja ebaõiglane, on viited ja vihjed, justkui Eesti peaks mõistma Kataloonia iseseisvuslaste püüdlusi, kuna need on äravahetamiseni sarnased millegagi, mida meie ise oleme läbi elanud. Nii see ei ole. See võrdlus on ebaõiglane Hispaania suhtes, mida ei tohiks, ei saaks, ega peaks võrdlema Nõukogude Liiduga," rääkis Mikser.

"Aga veegi enam, ma arvan, Katloonia ühiskonna võrdlemine nõukogude repressioonide all kannatanute või nõukogude terroriaparaadi vastu võidelnud iseisesvuslastega on nende inimeste suhtes erakordselt ebaõiglane," lisas ta.

Temaga nõustus Luik, kelle sõnul on Eesti iseseisvusvõitluse ja taasiseseisvumise võrdlemine Katalooniaga sobimatu.