Barcelonas nõudsid sajad tuhanded inimesed Hispaania ühtsuse hoidmist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1509267960000 | amCalendar}}

Barcelonas avaldas pühapäeval Hispaania ühtsuse toetuseks meelt umbes 300 000 inimest, teatas kohalik politsei, korraldajad hindavad osalejate arvu 1,3 miljonile.

Hispaania koosseisu jäämise pooldajad kogunesid meeleavaldusele pärast seda, kui Kataloonia parlament jõuka 7,5 miljoni elanikuga piirkonna reedel iseseisvaks kuulutas.

Kataloonias resideeruva keskvalitsuse esindaja andmeil osales demonstratsioonil miljon inimest.

Protestijad kandsid Hispaania punakollaseid lippe ja plakateid, millel seisis "De Todos". Sellega taheti öelda, et Kataloonia kuulub kõigile piirkonna elanikele. Ühele suurele lipule oli kirjutatud "Kõik me oleme Kataloonia" ning rahvas skandeeris "Puigdemont vangi" ja "Elagu Hispaania".

"Ma olen raevus sellest, mida nad teevad minu vanavanemate ehitatud riigiga," ütles separatistide kantsist Gironast pärit 19-aastane üliõpilane Marina Fernandez. Ta ütles AFP-le, et ei saa oma kodulinnas Hispaania ühtsuse kaitseks sõna võtta "ega lahkuda kodust Hispaania lipuga".

"Me peame valima minema ja hääletama normaalsuse juurde tagasipöördumise poolt," ütles Katalooniast pärit Euroopa Parlamendi endine president Josep Borrell meeleavaldusel.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy vallandas laupäeval, päev pärast Kataloonia parlamendis toimunud iseseisvumishääletust, regionaalvalitsuse. Keskvalitsus on aktiveerinud ka põhiseaduse artikkel 155 Kataloonia Madridi otsekontrollile allutamiseks.

Rajoy sõnul saadab ta laiali ka Kataloonia parlamendi ning korraldab 21. detsembril uued Kataloonia parlamendi valimised.

Peaminister loodab, et iseseisvumisvastased jõud saavutavad uues parlamendikoosseisus enamuse. Praegu on parlamendis napp enamus iseseisvuslastel - iseseisvumist pooldas reedel 135-liikmelise parlamendi 70 liiget. Hispaania ühtsust toetavad parlamendisaadikud boikottisid hääletust.

Hispaania paremtsentristlikus päevalehes El Mundo avaldatud arvamusküsitluse kohaselt kaotaksid separatistid praegu Kataloonia parlamendis enamuse.

Puigdemont on kutsunud katalaane Hispaania valitsuse sammudele rahumeelset vastupanu osutama.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik.

Kataloonia iseseisvuslased ei välista osalemist parlamendivalimistel

Ametist tagandatud Kataloonia endine asepresident andis pühapäeval avaldatud artiklis mõista, et iseseisvusmeelsed erakonnad ei välista osalemist Kataloonia erakorralistel parlamendivalimistel.

Oriol Junqueras kirjutas pühapäeval Kataloonia päevalehes El Punt Avui avaldatud kirjas, et iseseisvusmeelsed jõud peavad "jätkama edasi liikumist..., ilma et valimiskastidest öeldaks iial lahti".

"Riigi president on ja selleks jääb Carles Puigdemont," lisas ta.

Laupäeval jõustunud Madridi otsusega asus Kataloonia valitsust juhtima Hispaania asepeaminister Soraya Sáenz de Santamaría.

Junquerase hinnangul sooritab Madrid "riigipööret".

Lehes avaldatud artikli allkirjastas ta kui "Kataloonia valitsuse asepresident".

Madrid: Puigdemont võib valimistel kandideerida, kui ta vangis pole

Puigdemont võib detsembrikuistel regionaalvalimistel kandideerida juhul, kui teda pole selleks ajaks vangi saadetud, ütles Hispaania välisminister Alfonso Dastis pühapäeval.

Dastis ütles usutluses AP-le, et Puigdemonti iseseisvusmeelne partei Junts pel Sí võib ta "teoreetiliselt" 21. detsembrile määratud regionaalparlamendi valimistel kandidaadiks esitada, "kui teda pole selleks ajaks vangi pandud".

"Ma ei tea, missugune kohtulik tegevus tänase päeva ja 21. detsembri vahele võib jääda. Kui teda pole selleks ajaks vangi pandud, arvan, et ta ei ole valimiskõlbmatu," lausus Hispaania välisminister.

Dastis usub, et Kataloonia ametnikud ei kavatse Puigdemontile alluda, kui viimane otsustab vallandamisotsust trotsida ja esmaspäeval selle kiuste tööle ilmuda. "Öelgu ta mida tahes, Kataloonia on nüüd keskvalitsuse juhtimise all, kuigi me oleme selgelt öelnud, et ei taha jääda sinna pikaks ajaks," sõnas Hispaania esidiplomaat.

Puigdemonti võivad oodata kriminaalsüüdistused rolli eest separatistlikus liikumises, mille tegevus kulmineerus reedel Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamisega regionaalparlamendis. 

Puigdemont, kes on varem öelnud, et ei kavatse tagasi valimistel uut ametiaega taotleda, on kutsunud katalaane Hispaania valitsuse sammudele rahumeelset vastupanu osutama. Detsembris korraldatavate valimiste kohta on ta seni vaikinud.

Dastise sõnul peaksid separatistid mitu korda mõtlema enne, kui peaksid otsustama uutelt regionaalvalimistelt kõrvale jääda, sest need peetakse "seaduse alusel, mistõttu tuleb nende tulemusi hiljem austada".

Hispaania võtab erakorraliste regionaalvalimistega riski, sest need võivad tugevdada separatistide positsioone Kataloonia parlamendis. Dastis usub enda sõnul "terve mõistuse" võitu, sest katalaanidel on aega mõtiskleda Puigdemonti valitsuse "võltslubaduste" üle.

"Nad ütlesid, et majandus pöördub õitsengule ja kõik läheb kenasti," ütles välisminister. "Tõsi on see, et nii pole juhtunud." 

Sajad Kataloonia firmad on poliitilise segaduse tõttu registreerinud oma peakorterid mujal Hispaanias. Iseseisvusmeelsed piirkonna liidrid on süüdistanud selles keskvalitsuse survet.

Dastis märkis naljatledes, et hispaaniakeelne lühend iseseisvuse ühepoolsest väljakuulutamisest on DUI, mis on joobes juhtimise inglisekeelne lühend. "Paljud inimesed, kaasa arvatud mina, arvavad, et need tüübid sõitsid mingi aine mõju all. Inimesed on hämmingus ja ei uskunud, et selline asi võiks 21. sajandi Euroopas võimalik olla."

Välisministri sõnul ei vii riigi viimaste aastakümnete tõsiseim kriis Hispaania lagunemiseni, kuid võib kaasa tuua Kataloonia autonoomia laiendamise. "Ma välistan täieliku iseseisvuse, kuid mitte suurema autonoomia, kuigi nad on juba praegu üks suuremate volituste ja võimutäiusega piirkondi mitte üksnes Hispaanias, vaid kogu maailmas," ütles ta.

Dastis lausus, et Hispaania võimud on võtnud omaks osa kriitikast politsei jõukasutuse aadressil 1. oktoobri referendumi ajal. "Me oleme teadlikud sellest, kuidas seda tajuti. Me kavatseme olla võimalikult ettevaatlikud, et vältida selliste vaatepiltide kordumist tulevikus." 

Hispaania siseminister kutsus Kataloonia politseid oma tööd tegema

Hispaania siseminister Juan Ignacio Zoido kutsus Kataloonia piirkonna politseijõude alluma Hispaania põhiseadusele ja kohalikele seadustele.

Zoido kutsus avalikus kirjas kõigile Kataloonias asuvatele politseijõududele, mille seas on riigipolitsei, tsiviilkaart ja piirkondlik politsei, kõiki korrakaitsjaid "täitma käske, tagama kõigi õigused, täitma põhiseadust" ja Kataloonia seadusi.

Kataloonia politseijõudude Mossos d´Esquadra tegevus on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse pärast väidetavat passiivsust 1. oktoobri keelatud iseseisvusreferendumi peatamisel.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on vallandanud kolm Mossose juhti pärast seda, kui Kataloonia parlament reedel iseseisva vabariigi välja kuulutas.

Zoido avaldas toetust Mossose äsja ametisse määratud juhile Ferran Lópezele.

Ametnik: Puigdemont saaks põhimõtteliselt küsida Belgialt varjupaika

Puigdemont saaks põhimõtteliselt küsida Belgias varjupaika, kuid see tekitaks Belgiale raske diplomaatilise olukorra Hispaaniaga, ütles Belgia üks riigisekretäridest pühapäeval.

"Pole ebarealistlik," et Puigdemont küsib varjupaika, ütles riigisekretär varjupaiga ja immigratsiooni valdkonnas Theo Francken.

Belgias "on võimalik EL-i subjektina küsida varjupaika", lausus flaami rahvuslaste erakonda N-VA kuuluv Francken, kuid rõhutas, et Belgia pole tegemas Puigdemontile ettepanekut küsida Belgias varjupaika. "Punast vaipa ma talle lahti veeretamas ei ole," ütles ta.

"Vaadates Madridi-poolseid repressioone ning vanglakaristusi, mida välja käiakse, võib küsida, kas tema jaoks on endiselt olemas võimalus ausaks kohtuprotsessiks," lausus Belgia ametnik.

Kui Puigdemont esitab Belgiale varjupaigataotluse, siis "siseneksime keerulisse diplomaatilisse olukorda Hispaania võimudega". "See on ilmselge," lausus ta.

Puuduvad teated, et Puigdemont oleks küsinud üheltki riigilt varjupaika pärast seda, kui Hispaania keskvalitsus tagandas Kataloonia valitsuse ja võttis regiooni haldamise laupäeval enda kätte. Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras ütles pühapäeval, et Puigdemont on ja jääb Kataloonia presidendiks.

Hispaania valitseva Rahvapartei (PP) pressiesindaja Esteban González Pons nimetas Franckeni märkusi "vastuvõetamatuks".

Need on "tõsised süüdistused Hispaania õigussüsteemi vastu", mis tuleks "viivitamatult parandada", sõnas González Pons, kelle sõnul on Francken rikkunud "Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi solidaarsuse ja lojaalse koostöö põhimõtteid".

Franckeni märkused langesid päeva jooksul ka Belgia valitsuse kriitika alla.

Belgia peaminister Charles Michel ütles, et Puigdemonti asüülitaotlus "pole üldse päevakorras", ja kordas Hispaania ja Kataloonia valitsustele esitatud varasemat üleskutset dialoogile.

"Ma palun Theo Franckenil hoiduda õli tulle valamisest," ütles Michel uudisteagentuurile Belga.

Asepeaminister Alexander De Croo taunis riigisekretäri märkusi ja ütles, et need "ei olnud arukad".

"Sellised märkused ei aita kaasa ning ei esinda valitsuse positsiooni - oluline on inimesi rahustada, mitte neid erutada," ütles De Croo Belgale.

"Aktuaalse kaamera" uudisklipp:

Hispaania ühtsust toetav meeleavaldus 29. oktoobril Barcelonas.

Ühtsust toetati ka laupäeval.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: