ERR Kataloonias: osa inimesi usub siiralt, et elavad juba uues riigis ({{commentsTotal}})

{{1509372900000 | amCalendar}}

Kataloonia parlamendis kiideti reedel heaks ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon ning osa kohalikke elanikke usub siiralt, et elavadki juba uues riigis, ütles Barcelonas viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand.

Reede õhtust alates ei ole Kataloonia valitsuse liikmed enam ametis ning esmaspäeval andis Hispaania keskvalitsus neile võimaluse oma isiklikud asjad kabinettidest ära viia.

Epp Ehand ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et Hispaania keskvõim püüab väga tähelepanelikult hoida tasakaalu ja rahulikku joont, kuid politsei võib sekkuda, kui Kataloonia ministrid või teised kõrged ametnikud jätkavad juhtimistegevust ja keelduvad kabinettidest lahkumast.

21. detsembriks on välja kuulutatud Kataloonia erakorralised valimised. Ehand selgitas, et ka Kataloonia iseseisvusmeelsetel on võimalus neil kandideerida ja praegu käibki tuline debatt, kas nad osalevad valimistel või mitte. Praegune suund on Ehandi sõnul pigem sinna poole, et nad võtavad valimistest osa, sest nad ei saa endale lubada, et ei ole enam võimu juures.

Samas ei tahaks nad valimistele minna, sest tegemist on Mariano Rajoy valimistega.

Kohalike katalaanide seas on Ehandi sõnul arvamused praegusest olukorrast erinevad.

"On need, kes on katalaani rahvuslased, iseseisvusmeelsed inimesed, kes on käinud pidevalt meeleavaldustel, kes käisid valimas referendumil. Muidugi nad on kurvad, õnnetud, sest autonoomia on peatatud. Samas oli nende jaoks suur rõõmupidu, et reedel iseseisvus justkui välja kuulutati ja mõned inimesed, kellega rääkisin, usuvad siiralt, et nad elavadki juba uues riigis," selgitas Ehand.

Samuti on ajakirjaniku sõnul selliseid inimesi, kes tahavad küll iseseisvust, aga mitte sellisel viisil nagu iseseisvuspoliitikud praegu seda asja ajavad.

Kolmas grupp on inimesed, kes ei taha iseseisvusest midagi kuulda. "Nad on kurvad ja õnnetud kõige selle pärast, mis on toimunud. Eile oli siin suur meeleavaldus just nende inimeste poolt ja see oli massiline, suurem nendest, mida varasemalt siin näinud olen," rääkis Ehand.

Tema sõnul on meeleavaldused olnud rahumeelsed. "Iseseisvuslased on võtnud endale teadlikult selle strateegia, et nad on äärmiselt rahumeelsed. Nad tulevad oma meeleavaldusele, tuleb kokku hästi palju inimesi ja nad lähevad rahulikult laiali. Samamoodi oli tegelikult eilne meeleavaldus. Seal oli küll inetuid vahejuhtumeid ja vist ka paar inimest sai vigastada, aga siiski mindi õhtuks ilusasti laiali," selgitas Ehand.

Samuti ei ole tema sõnul siiani toimunud erinevate poolte meeleavaldusi samal ajal.

Ehandi hinnangul on rahumeelsete lahendusteni jõudmine läinud aga üha raskemaks.

"Katalaanid ise ütlevad, et see kõik sai alguse kümmekond aastat tagasi, kui Hispaania parlamendis oli juba heaks kiidetud nende piirkonna autonoomia statuut, mis laiendas nende autonoomiat, mis muutis paremaks nende rahalisi suhteid Madridiga, aga siis Rahvapartei ehk Mariano Rajoy partei hakkas sellele vastu võitlema ja see lõppes sellega, et statuut tunnistati kohtus ebaseaduslikuks ja võeti tagasi," rääkis Ehand.

"Sealt tekkis suur kibestumus. Kuna /.../ eelkõige Madrid pole osanud või tahtnud seda probleemi lahendada mingil teisel moel, siis see viha siin pool on kogu aeg kasvanud. Ja viimase kuu aja sündmused, politseivägivald kuu aega tagasi - ma arvan, et siin nüüd öelda lihtsalt, et oleme sõbrad edasi, ei ole kindlasti lahendus," lisas ta.

Ehandi sõnul leiavad paljud inimesed, et lahendus on lõpuks ikkagi dialoogis. Samuti peetakse lahenduseks sellise referendumi korraldamist, mis on legaalne ja Hispaania riigi poolt lubatud.

Kiiret lahendust ajakirjaniku hinnangul ei paista, sest ei Madridis ega Barcelonas pole näha tahet minna kompromissidele.

Ehandi sõnul võivad detsembris toimuvad erakorralised valimised ajutiselt probleemi leevendada, kuid pikas perspektiivis peaksid kaks keskust jõudma mingi leppeni.

Kolumnist: nii omavalitsus kui ka Rajoy valitsus on käitunud sobimatult

Ajakirjanik ja kirjandusteadlane Jordi Gracia ütles "Aktuaalsele kaamerale", et detsembrikuistel valimistel Kataloonias on valijate eelistused võrreldes senise parlamendikoosseisuga muutunud ilmselt vähe, aga need võivad siiski tuua konfliktile leevendust.

Kriisis eri leeride vahel olev Kataloonia sotsialistlik partei loodab, et keskvõim on lõpuks valmis tegema Katalooniale olulisi reforme ja et Kataloonia iseseisvuslased leiavad mõõdukama hääle.

"Me arvame, et nad annavad endale aru, et nad ei ole asju hästi teinud. Tähtis on seda parandada ja vaadata, millised mõõdukad liidud võimaldavad kokkuleppeid ja reforme, mis on vajalikud," kommenteeris Kataloonia parlamendi sotsialistide fraktsiooni liige Esther Niubo.

"Kaks viimast kuud on nii iseseisvuslastele kui ka mitteiseseisvuslastele olnud demokraatia ja kodanikuühiskonna mõttes väga alandavad ja kohutavad. Nii omavalitsus kui ka Rajoy valitsus on käitunud sobimatult. Selle hind võib olla see, et iseseisvusmeelsus, mis viimasel paaril aastal kasvas ja jõudis juba lähedale 50 protsendile, on kahanenud. Mina arvan nii, aga ma ei tea seda muidugi," nentis kolumnist Garcia.

Ehand: edasine sõltub Madridi sammudest

Õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus ütles Epp Ehand, et Kataloonia autonoomia peatamine on läinud rahulikult.

"Võib-olla ei peaks ütlema, et see neelati rahulikult alla, aga see kannatati rahulikult ära, vähemalt täna. /.../ Kataloonia omavalitsuse hoones on päev otsa olnud üsna rahulik. Arvan, et see, mis edasi saab, sõltub Madridi sammudest ja sellest, kuidas siin vastastikku tasakaalu otsitakse," rääkis ta.

Esmaspäeva jooksul on Ehandi sõnul selgunud veel kaks asja: see, et esitatakse kriminaalsüüdistus Kataloonia eksjuhtide vastu ning see, et iseseisvusmeelsed parteid on otsustanud ikkagi valimistele minna.

"See tähendab, et detsembris tulevad päris valimised, kus inimesed saavad pärast kõike toimunut oma arvamuse välja öelda," märkis ajakirjanik.

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: